N, 1.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Investeerimisvõimalused on piiramatud

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Investeerimisvõimalused on piiramatud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
New Yorgi börsil.
New Yorgi börsil. Foto: SCANPIX

Pankade kaudu on võimalik investeerida aktsiatesse, võlakirjadesse, fondidesse ja toorainetesse peaaegu kogu maailmas.

Vaatamata sellele, et meie börsiettevõtete nimekiri on kokku kuivanud, on investeerimisvõimalused peaaegu piiramatud.

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi vihjas neljapäeval pärast panga nõukogu koosoleku lõppu toimunud pressikonverentsil, et peagi võib oodata keskpangalt baas­intressi langetamist või mõnda muud rahapoliitika lõdvendamise meedet. See aga tähendab, et hoiuste intressimäärad jäävad naeruväärselt madalale veel pikaks ajaks.

Midagi rõõmustavat ei toimu ka Tallinna börsil, kus kauplemisaktiivsus on langenud ajaloo madalaimale tasemele. On oht, et börsilt viiakse ära ka Tallink, mille turuväärtus moodustab kolmandiku Tallinna börsiettevõtete väärtusest. Veel kolm aastat tagasi oli lootus, et kohaliku börsi päästjaks saab Eesti Energia aktsiate avalik esmaemissioon (IPO), aga peaminister Andrus Ansip teatas kaks nädalat tagasi, et tema juhitav valitsus energeetikafirmat börsile ei vii. See aga tähendab, et meie börsil ei tule soovitud elavnemist isegi siis, kui seal noteeritakse mõne väiksema riigile kuuluva ettevõtte, näiteks Eesti Posti aktsiad.

Mida peaks siis säästjad tegema? Vastus on üsna lihtne. Otsida sobivaid investeerimisvõimalusi mujalt, sest tänu internetile on see tegelikult väga lihtne ja võimalused sisuliselt piiramatud.

Pigem on võimaluste hulk liiga suur, mis teeb valiku keeruliseks, aga juhul kui endale riskidest aru anda ning samal ajal mitte üritada turgu üle kavaldada, on normaalse, inflatsiooni ületava tootluse saamine täiesti reaalne.

Millised need võimalused siis on? Tutvustan siinkohal lähemalt aktsiatesse, investeerimisfondidesse, börsil kaubeldavatesse fondidesse ja võlakirjadesse investeerimise võimalust.

On üsna loomulik, et investeerimist alustatakse «lähemalt kaugemale»-printsiibil, aga kui lähedalasuvad võimalused on üsna ahtakesed, on teinekord mõistlik teha kohe alguses hüpe kaugemale.

Meie pankade kaudu on võimalik investeerida kümnete Euroopa ja Põhja-Ameerika börsidel noteeritud ettevõtete aktsiatesse. Lisaks saab USA börside kaudu investeerida Jaapani, Hiina ja Korea suuremate ettevõtete aktsiatesse.

USA börsil tuntud firmad

Helsingi börsi juht Lauri Rosendahl ütles kaks aastat tagasi Tallinnas esinedes, et Soome, Rootsi ja teiste Euroopa börside jaoks ei ole kodubörsi järel teine börs mitte naaberbörs, vaid hoopis USA aktsiaturud. Selleks on mitu põhjust. Esiteks, USA suured börsifirmad on reeglina ka maailma tuntuimad ettevõtted ja oma majandusharu turuliidrid ning paljudel neist on vanust juba sadakond aastat või rohkemgi. Kes ei teaks Apple’it, Google’it, Coca-Colat, Fordi või McDonald’sit? Tegemist on maailma juhtivate ettevõtetega, kellest paljud on korralikud dividendimaksjad ja maksnud omanikutulu järjest juba aastakümneid. Muuseas, USA ettevõtete eripäraks on ka asjaolu, et dividende makstakse reeglina kord kvartalis, mistõttu on investoritel tunduvalt hõlpsam jälgida omanikutulu maksmisi ja laekumisi kui Euroopa ettevõtete puhul.

USA aktsiate eelis on ka info parem kättesaadavus. Aktsiainfot, analüüse, blogipostitusi ja muud teavet USA aktsiate kohta on täis terve internet – vaja on vaid eraldada terad sõkaldest. Rahvusvaheline majandusajakirjandus jälgib suuri börsiettevõtteid väga tähelepanelikult, mistõttu on palju lihtsam omada ülevaadet, mis toimub USA korporatsioonides, kui saada aru, mis toimub meie börsiettevõtetes, sest viimased (siiski mõnede eranditega) on reeglina väga kinnised.

Finantsspetsialistide sõnul on vähekogenud investorite jaoks otse aktsiatesse investeerimine riskantsevõitu ning nad soovitavad investeerida fondidesse, kus väärtpaberite valimisega tegelevad spetsialistid. Kohalike investeerimisfondidega on meil lood kehvad, sest ka nende arv väheneb pidevalt.

Samas pakuvad meie suurpangad oma grupi varahaldusettevõtete ning maailma suurte varahaldusfirmade fonde. Näiteks Swedbanki vahendusel saavad investorid osta maailma suurimate pankade JP Morgani ja HSBC, aga ka Franklin Templetoni, East Capitali, Julius Bäri ja teiste tuntud varahaldusfirmade pakutavaid fonde. Erinevate pankade vahendatavate fondide arv ulatub kümnetesse ja isegi sadadesse.

Kõige huvitavamad investeerimisobjektid, spetsialistide keeles finantsinstrumendid, mis on märgatavalt avardanud väikeinvestorite võimalusi, on börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid (exchange-traded fund). Neid fonde ei juhi fondijuhid aktiivselt, vaid need on reeglina passiivsed fondid, mille hind liigub kas mingi börsiindeksi, tooraine hinna või muude tunnuste järgi.

Kõige levinumad on börsiindekseid järgivad ETFid, mistõttu nimetatakse neid ka indeksaktsiateks. ETF võib järgida ka toorainete (kuld, nafta, toorainete korv) hinnaliikumisi, siis võidakse neid nimetada ka kulla-, nafta- või muu tooraine aktsiateks.

Börsifondid annavad ligipääsu

ETFide eripära seisneb selles, et nendega kaubeldakse börsidel nagu ettevõtete aktsiatega. Kui tavaliste avatud investeerimisfondide osakuid saab müüa kord päevas, siis ETFe saab osta ja müüa kogu kauplemispäeva jooksul. Selle hind aga liigub vastavalt kas mõne aktsia­börsi indeksi, tööstussektori indeksi või muu investeerimisportfelli järgi. Siinkohal tuleb siiski lisada, et Tallinna ja teiste Balti riikide börsil ühegi ETFiga ei kaubelda, Põhjamaade börsidel on neid aga noteeritud kümneid.

Börsil noteeritud fondide eeliseks tavaliste ees on väikesed fondihalduskulud ning võib-olla veel tähtsam, need annavad väikeinvestoritele võimaluse investeerida sellistesse instrumentidesse, kuhu varem (börsil kaubeldavad fondid tekkisid veidi enam kui kümme aastat tagasi) said investeerida vaid investeerimisfirmad ja kõige rikkamad eraisikud. Näiteks nafta ja teiste toorainete hindade tõusule või langusele said väikeinvestorid panustada alles pärast ETFide tekkimist, varem oli see ainult professionaalsete investorite pärusmaa.

Lõpetuseks võlakirjadest, ehkki tegelikult oleks pidanud neist alustama. Asi on selles, et võlakirju peetakse suhteliselt turvaliseks investeeringuks ning õpikud soovitavad alustada just võlakirjainvesteeringutega. Paraku on peaaegu olematute intressimäärade tõttu ka võlakirjade tootlused väga madalad ja kipuvad inflatsioonile alla jääma. Mis aga veelgi olulisem, väikeinvestoritele on võlakirjad raskesti kättesaadavad.

«Ettevõtete võlakirjade nominaalväärtus on üldjuhul 100 000 eurot, mis tähendab, et ühe ettevõtte ühe võlakirja ostuks keskmiselt on vaja 100 000 eurot ja kui võlakirja hind on emissiooniga võrreldes tõusnud, siis isegi rohkem,» ütles Swedbanki Balti investeerimiskeskuse osakonna juhataja Kristjan Tamla. «Riiklikel võlakirjadel on sageli ka jaeinvestoritele suunatud emissioonid, kus nominaal on 1000 eurot,» sõnas ta ning lisas, et suure alginvesteeringu piiri tõttu on Swedbank võlakirju proaktiivselt pakkunud vaid privaatpanganduse klientidele.

Märksõnad
Tagasi üles