Tallinna börsi värske juhi Rauno Klettenbergi sõnul sõltub börsi käekäik paljuski majanduse üldisest käekäigust ja inimeste valmidusest võtta investeerimisel veidi suuremaid riske.
Uus juht: börs vajab head liideraktsiat
23. aprill 2013, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olete nüüd ametis olnud juba kuu aega. Kas olete jõudnud uues kohas sisse elada?
Tegelikult olen olnud kaks nädalat. Esimesed päevad on läinud jooksvate asjadega kurssi viimiseks. Pooleliolevate projektide puhul on koordineerimine tarvis üle võtta. Aega on olnud tutvuda nii Läti kui ka Leedu kolleegidega, aga ka kolleegidega siin Eestis.
Millised olid kõige pakilisemad asjad, millega oli kohe vaja tegelda?
Kõige esimesed olidki majasisesed projektid. Juba pikemat aega on teemaks Baltimaade turuinfo ühendamine võimalikult lihtsalt kättesaadavaks. Sellega seonduvad asjad olid kõige esimesed, millega oli vaja ennast kurssi viia.
Kuidas teist sai Tallinna börsi juht? Kes astus esimese sammu, kas teie või börsi nõukogu?
Sellele kohale otsiti inimest ja minuga võeti ühendust.
Ühesõnaga oli initsiatiiv börsipoolne?
Jah.
Arvestades asjaolu, et börsi käive kahaneb ja noteeritud ettevõtteid jääb üha vähemaks, tekib küsimus, miks tahaks keegi saada Tallinna börsi juhiks?
Börsi käive ei kahane enam. Esimeses kvartalis on käive võrreldes möödunud aastaga üsna märgatavalt kasvanud. Ma arvan, et börs kui üks osa kapitaliturust on huvitav väljakutse selle ala inimestele vaatamata sellele, milline on olukord majanduses.
Olete varem olnud tegev panganduses, finantsturgudega pole teil otseselt tegemist olnud?
Handelsbankenis mingil määral siiski oli, sest Balti riikides oli kogu tegevus esindatud. Ainult finantsturgudega ma varem siiski töötanud ei ole.
Seega on praegusel ametikohal vaja üsna palju õppida?
Loomulikult. Tegelikult nii pangandusinimesed kui ka finantsturgude inimesed üksteise tegevusest siiski teavad, sest nad ei saa teineteist väga välistada.
Millise ettevõtte te NASDAQ OMX Tallinna näol üle võtsite? Kuidas te hindate ettevõtte eelmisi juhte?
Tööd on tehtud väga tublisti ning asjad toimivad. Üks prioriteet, et Balti turg oleks nähtav tervikuna, on suures plaanis praeguseks tehtud. Seetõttu ma hindan eelmisi juhte väga kõrgelt, mis tegi ka juhtimise ülevõtmise lihtsamaks ja tänu siin töötavatele spetsialistidele on mul asjadega kurssi viimine läinud üsna lihtsalt.
Kui me räägime börsist tervikuna, siis kui paljud viitavad madalatele käivetele ja turukapitalisatsioonile, räägitakse eelmise aasta algusest. Tegelikult tõusis kauplemisaktiivsus märgatavalt juba eelmise aasta lõpus ja ka sel aastal on aktiivsus märgatavalt kasvanud.
Ma rõhutaks siinkohal majanduse tervikpilti. Kui seal asjad paremaks lähevad ja inimeste valmidus riske võtta jälle suureneb, hakkab raha deposiitidest, kus mitte midagi ei teeni, liikuma aktsiatesse. Meie ülesanne on luua võimalikult hea informatsiooni kättesaadavus ning olla ettevõtete ja investorite vahel heaks ühenduseks. Ma arvan, et see on suures osas tehtud ja seda tööd tuleb lihtsalt jätkata.
Kui uusi aktsiate avalikke esmaemissioone (IPOsid) ei tule, kas kauplemisaktiivsuse kasv on jätkusuutlik?
Kahtlemata on vajadus uute IPOde järele. See tuleneb kapitaliturgudest ja börsidest tervikuna.
Riigiettevõtete börsileviimine aitaks kaasa, et börs ise muutuks atraktiivsemaks. Vaja oleks liiderfinantsinstrumenti – liideraktsiat, mis tekitaks investorite seas suuremat huvi. Siin tuleb mingil määral mängu muna ja kana efekt, kus investorite huvi kasv suurendab omakorda ettevõtete huvi börsile tulla.
Kas olete juba jõudnud juba mõne potentsiaalse emitendiga ka kohtuda?
Kahjuks pole selle kahe nädalaga jõudnud. Kahest nädalast olen Eestis olnud ainult ühe. See on lähitulevikus ees.
Kas pensionifonde peaks seadustega sundima rohkem kohalikesse ettevõtetesse investeerima?
Enne kui seda teed minna, tuleks teha eelnevat analüüsi, millised piirangud võiks olla. Kui me vaatame lähiregioone Soomet ja Poolat, kus pensionifondide rahast on väga suur osa kohalikul turul, siis osaliselt on seal ka regulatsioonid, mis sellele kaasa aitavad. Kindlasti on seal olemas ka inimeste endi huvi, et nende pensioniraha oleks ettevõtetes, mis on neile lähedal.
Ma ei kahtle üldse selles, et meie pensionifondid paigutavad raha konservatiivselt ja mõistlikult, aga natuke on see ka patriootlikkuse küsimus, et kui rohkem pensionifondide raha oleks meie turul, oleks kohalikel ettevõtetel rohkem võimalusi luua uusi töökohti ja kasvada.