Eesti riik peab otsustama, kas võtta praegu vastu 3,5 miljardit krooni ja loobuda iga-aastasest poolest miljardist tulust, mis lubas hoida maksukoorma madala, lausus Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur Telia Sonera ostupakkumist kommenteerides.
Vitsur: riik on dilemma ees
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
24. august 2009, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vitsuri sõnutsi sõltub riigi otsus sellest, kui pakiline on selle aasta eelarve tasakaalustamine ja kas see kaalub üles loobumise iga-aastasest poole miljardi suurusest laekumisest riigieelarvesse.
Vitsuri sõnutsi ei ole kindel, et Eesti Telekomi müügist saadav raha meile euro tooks, sest ei ole teada, kuidas suhtuks Euroopa Keskpank sellisesse ühekordsete tuludega kriteeriumite täitmisse. Kriteeriumite eesmärk on näidata jätkusuutlikku arengut. «Telekomi müügiga näitaksime me, et ei ole ilma erakorraliste tuludeta võimelised neid täitma,» ütles Vitsur.
Samas möönis Vitsur, et Eesti riigil ei ole vajadust olla Eesti Telekomi aktsionär.
Arengufondile kuulub 4 138 636 Eesti Telekomi aktsiat, mis pakkumist arvestades tähendaks ligi 385 miljonit krooni ehk fondi jaoks olulist raha.
Vitsuri sõnutsi ei oska ta nende müügiotsust kommenteerida, kuid tõdes, et fondi eesmärk on investeerida suurtesse projektidesse, mis oleksid Eesti riigi seisukohalt olulised. Mõnda miljonit saab riigi seisukohalt investeerida vaid marginaalsetesse projektidesse.