Danske: turgude madalseisu põhjustatud kahjumite eest pole põhjust valitsemistasu tagasi maksta

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann

Lähenemine, kus fondivalitsejal puuduks õigus teenustasudele tingimustes, kus fond finantsturgude madalseisus ei tooda kasumit, on pensionifondide puhul põhjendamatu, lausus Danske Capitali tegevjuht Silja Saar.


Fondi investeeringute juhtimine on Saare sõnutsi järjepidev protsess, seda nii finantsturgude headel kui halbadel aegadel.

«Küsiksin vastu - kas fond/fondivalitseja on edukas ainult siis, kui ta on tootnud osakuomanikele positiivset tootlust, või on ta edukas ka siis, kui turgude madalseisus on kaitsnud fondi varasid suurema kaotuse eest kui finantsturud tervikuna, kuid mis fondi jaoks siiski avaldub miinusmärgilises tulemuses,» lausus Saar.

Saare sõnutsi võiks tasudest loobumise mõtet ju edasi arendada - kas või üleriigiliselt - kui mis tahes ettevõte ei täida oma aastast eelarvet, kas tuleks siis kõigil selle töötajatel aasta jooksul saadud tasud tagasi maksta, sest kollektiivselt ei ole me ju omaniku seatud eesmärki täitnud.... või on siin äkki veel mingi taustsüsteem, mida peaksime arvesse võtma, enne kui sellise otsuse teeme - näiteks võime olla jätkusuutlik ka pärast viidatud eelarveaastat?

«Radikaalsete muudatuste kaalumisel tasub alati vaadata kogu konteksti - tegemist on dünaamilise süsteemiga, muudad ühte komponenti ja kaasa tulevad ka muudatused mõnes teises komponendis.

Saar ütles, et tänases pensionisüsteemi regulatsioonis on piisavalt hoobasid ja meetmeid fondivalitsejate tegevuse kontrolliks, sh nende aususe ja eetilisuse üle. «Kui neid meetmeid ei eksisteeriks, siis ei saaks me täna ka lugeda meedias uudistest osakuomanike kahjude kompenseerimise kohta,» lausus ta.
Küsimus pigem kõlab, kuidas olla järjest enam neid olukordi ennetav, mitte tagantjärgi parandav. Rollid on siin nii fondivalitsejatel, seaduse loojatel kui kontrollorganitel.

Eesti ei ole selles kontekstis Saare sõnul sugugi ainulaadne. Finantskriis on välja toonud globaalselt mitmeid finantssüsteemi nõrkusi ning üle maailma on oodata täiendusi regulatsioonidesse, sh huvide konflikte ennetamisse/vältimisse.

Fondivalitseja tasudest rääkides võib ju öelda, et teatud mõttes võetakse tasusid juba ära ka tänase seisuga - oma tegevuses seaduse või fonditingimuste vastu eksimisel on fondivalitsejat võimalik trahvida ja teatud tingimustel nõuda ka osakuomanikele tekitatud kahju hüvitamist. Oluline on aga mõista vahet investeerimisriskist tulenevate fondi kahjude ning seaduse normidest kõrvalekaldumisest tulenevate kahjude vahel. Ning hüvitamisest nende kahjude kontekstis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles