L, 28.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda viis aktsiaturud langusesse

Täiendatud
PM Majandus
, reporter
Brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda viis aktsiaturud langusesse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
New Yorgi börs
New Yorgi börs Foto: SPENCER PLATT/AFP

Suurbritannia valijate eilsel referendumil tehtud otsus Euroopa Liidust lahkuda andis maailma aktsiaturgudele tugeva hoobi, kirjutab Reuters.

Brexiti hoop globaalsele majanduskindlusele võib tähendada seda, et USA föderaalreserv ei tõsta tänavu intressimäärasid, nagu varasemalt plaanitud. Lisaks võib see kaasa tuua kõigi suurimate keskpankade poolt uusi eriolukorralisi meetmeid.

100 Suurbritannia suurimat börsifirmat koondava FTSE 100 indeksi futuurid kukkusid 9 protsenti, USA 500 suurimat börsifirmat koondava S&P 500 indeksi futuurid kukkusid maksimaalselt lubatud 5,1 protsenti, Nikkei 225 indeks kukkus 8 protsenti, mis märgib suurimat langust peale 2008. aasta finantskriisi. Jaapani teine börsiindeks Topix kukkus 7 protsenti. Toornafta hind New Yorgi börsil langes  5,1 protsenti 47,56 dollarini barreli kohta, Euro Stoxx 50 indeksi puhul oli languseks 11 protsenti.

Saksamaa DAX indeks langes 6,8 protsenti, Šveitsi börsiindeks kukkus 4,1 protsenti, Prantsusmaa CAC 40 indeksi langusnäitaja oli 8,4 protsenti. Itaalia FTSE MIB indeks ja Hispaania IBEX 35 indeks kukkusid vähemalt 11 protsenti. Rootsi ja Soome aktsiaturud on pühade tõttu suletud.

Investorid pagesid riskivarade juurest, klammerdudes turvalisemate investeeringute nagu kõrgeima reitinguga riikide võlakirjad, Jaapani jeen ja kuld külge.

Briti naela langus küündis ühel hetkel lausa 10,1 protsendile, kukkudes viimase 31 aasta madalaimale tasemele. Reutersi andmetel ei kaotanud nael oma väärtust nii kiiresti ka 2008. aasta ülemaailmse finantskriisi ajal. Oma hoobi sai ka euro, mis langes dollari vastu 3 protsenti ja jeeni vastu 6 protsenti, kuna investoreid hirmutavad eurotsooni ühisraha tulevikuväljavaated. Dollar kukkus 4 protsenti, viimati langes selle väärtus nii kiirelt 1998. aastal. Tugeva, seitsmeprotsendise löögi sai ka Poola zlott, kuna suur osa Suurbritannias elavatest idaeurooplastest on just Poolast pärit. Viimati oli zloti väärtus nii madalal 1993. aastal. Suurbritannia majandusega tugevalt seotud Lõuna Aafrika Vabariigi rand kukkus dollari vastu 7,1 protsenti, jeeni vastu jõudis rand rekordmadalale tasemele.

Investorite poolt turvalise valuutana nähtav Jaapani jeen tugevnes samal ajal dollari vastu 3,7 protsenti. Kuld kallines 8,1 protsenti. Saksamaa 10aastaste võlakirjade intressid läksid uuesti miinusesse, jõudes rekordilise 0,175 protsendini. Jaapani 10aastaste võlakirjade negatiivne intress lõi 0,215 protsendiga samuti rekordi.

Saksamaa panga Commerzbank AG analüütik Christoph Rieger hoiatas, et investorid võivad pageda eurotsooni perifeeriariikidest, eelistades nende kõrgema intressiga võlakirjade asemel madalama intressiga, kuid samas ka väiksema riskiga riikide võlakirju.

Dow Jonesi hinnangul võib põhiraskus kanduda Itaalia, Iirimaa ja Hispaania õlgadele. Viimase kuu jooksul on nende riiklike võlakirjade intressid vastupidiselt Saksamaale suurenenud, mis tähendab, et investorid peavad nende võlakirju palju riskantsemateks.

Analüütikud on pikka aega hoiatanud, et eurotsooni riikide võlakirjade riskantsuse ja nende pankade tervise vahel on liiga tugevad sidemed, kuna pankade bilanssides mängivad suurt rolli nende enda valitsuste võlad. See tähendab, et perifeeriariikide pangad on potentsiaalselt suuremas ohus.

Investorid loodavad, et suurema turupaanika suudavad ära hoida rahanduspoliitika eest vastutavad keskpangad, täpsemalt Inglismaa keskpank ja Euroopa keskpank.

Pärast 2008. aasta finantskriisi on maailma arenenud riikide keskpangad loonud omavahelised valuutavahetuse kanalid, mis lubavad neil oma riigi pankadele pakkuda vajadusel likviidsust välisvaluutades. 

Turud panustavad ka sellele, et keskpangad on valmis lühikese etteteatamisega lisalikviidsust pakkuma.

«Kõige suurem fookus on likviidsuse säilitamisel,» kommenteeris UBS Wealth Managementi Briti investeerimisüksuse juht Bill O´Neill.

«Euroopa keskpank peab tegema kõik, mis nende võimuses, et jätkata krediiditsükli leevendamist.»

Märksõnad
Tagasi üles