Investor Mari annab aru: minu esimene aasta

Investor Mari
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Investor Mari.
Investor Mari. Foto: .

Ongi esimene aasta investeerimist möödunud nii, et ei saanud arugi. Ja kõige hullem polegi olukord.

Mäletan, et oma kõige esimeses artiklis kirjutasin, kuidas tunne on selline, nagu pea kohe plahvataks, sest hirme ja küsimusi oli seoses investeerimisega nii palju. Aastaga olen õppinud väga palju ja enam ostuorderite sisestamisel käsi ei värise.

Kui tulemustele tagasi vaadata, siis olen ausalt öeldes hämmastavalt vähe vigu teinud ja enamusel tehtud investeeringutest on päris hästi läinud. Aga ma annan endale aru, et asi pole niivõrd minus, kui kasvavates turgudes. Viimane aasta on algaja investeerijaga hellalt ringi käinud, aga nii see ei jää, selge see. Kui ükskord karmimad ajad saabuvad, alles siis selgub, mida ma tegelikult tean ja kas oskan kasvõi osaliselt õigel ajal reageerida.

Ent kuidas siis konkreetsemalt läks? Minu kõige esimesed aktsiaostud olid Tallinna Vesi ja Merko. Ostsin jaanuari esimesel nädalal 81 Merko aktsiat, makstes 9,21 eurot ühe aktsia eest, ja 54 Tallinna Vee aktsiat hinnaga 13,8 eurot tükk.

Need esimesed vasikad on mõnevõrra aia taha läinud, üks rohkem, teine vähem. Kui ma Tallinna Vee puhul eeldasin, et pikaaegne tariifivaidlus on aktsia hinda juba sisse kirjutatud, siis selgus, et ma eksisin. Aasta jooksul tulid Tallinna Vee jaoks kehvad uudised ning praeguseks olen selle investeeringuga korralikus miinuses. Tõsi, sain Tallinna Veelt pea 30 eurot dividendi, kuid see oli väike lohutus.

Merko on aga selline, et ei ela ega sure. Aastaga on aktsia pisikeses miinuses, dividende sain 33 eurot.

Seevastu jaanuari lõpus tegin eelmise aasta ühe õnnestunuma tehingu. Ostsin 2000 Šiauliai panga aktsiat, hinnaga 0,460 eurot, teenustasu maksin 4,84 eurot. Analüütikud soovitasid aasta tagasi seda aktsiat ka päris aktiivselt, sest laenud ja hoiused kasvasid, halbade laenude mahakandmine vähenes.

 Ma ei pidanud pettuma. Šiauliai on rohkem kui 60 protsenti tänaseks kasvanud, rahas olen juba 564 euroses kasumis selle aktsiaga.

Tükk aega sihtisin mullu Harju Elektrit, mis oleks tulnud kohe aasta alguses ära osta. Aga vajalikku kogemust ja julgust siis veel polnud. Aktsia kasvas eelmisel aastal 76 protsenti, mina aga hüppasin ree peale alles sügisel. Pidasin Harju Elektrit aasta alguses liiga kalliks ja siis lõpuks hilissügisel ostsin veelgi kallimalt, kui kevadel oleks saanud. Sellise imeliku käigu põhjuseks on Harju Elektri võimas kasv mullu, mille taga mitmed ülevõtmised ja suured lepingud. On põhjust arvata, et see ettevõte jätkab tugevate tulemuste näitamist vähemalt lähiaastail.

Ühe mulluse kohaliku börsilemmiku LHV puhul kasutasin enda arvates päris osavalt ära kiirelt kasvava aktsia väikest jõnksu allapoole ja tegin ostu ära. See oli õige samm, sest aktsia on korralikult kasumit toonud praeguseks.

Tallinna Kaubamaja ostsin kevadel eelkõige kui head dividendiaktsiat ning tõsi, mullune suurim dividendmakse mulle pärineb just kaubamajast.

Kuna Tallinna börs on teatavasti üks väike ja vaikne koht, siis laienesin mullu ka välismaale. Ostsin ühte Jaapani indeksfondi (ETF), milles suur osa Jaapani autotootjatel ning USA suuri ettevõtteid koondavat indeksfondi (ETF). Lisaks soetasin investeerimisfirma Blackstone aktsiaid. ETFid on mõlemad kenas kasumis, Blackstone seni veel mõnekümne euroses kahjumis. Nende tehingute seisu on mõnevõrra halvendanud ka aastaga üle 12 protsendi langenud dollar.

Mis edasi? Hoog on endiselt sees ja plaan on nüüd, kus teadmisi ja kogemust veidi rohkem, isegi aktiivsemaks muutuda. Lisaks päranduseks saadud rahale, millega investeerimist alustasin, müüsin aasta lõpus maja paraja jupi metsa metsaoksjon.ee keskkonnas. Sain seal tehingu kiiresti tehtud ja kavatsen saadud raha edasi investeerida.

Konkreetsemate väärtpaberite väljasõelumisega alles tegelen, aga üks valdkond, kuhu tulevikule mõeldes tasuks siseneda, on robootika ja tehisintellektiga seonduv. Tundub vägagi perspektiivikas ja põnev. Mida ja kui palju täpsemalt ostan, sellest juba edaspidi.

Kes on Mari?

Investor Mari on Postimehe välja mõeldud investor, kes sai 7000-eurose päranduse, mille ta kavatseb lähiajal täies mahus investeerida.

Seejärel jätkab Mari investeeringuid juba igakuistest säästudest väiksemate summade kaupa.

Investor Mari annab lugejatele vähemalt korra kuus oma uutest ostudest, edusammudest või tagasilöökidest teada.

Investor Mari ei tee mõne ettevõtte aktsiatega tehinguid ajal, mil on teada, et selle ettevõtte kohta on tulemas oluline uudis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles