R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

H&M on saanud uue hingamise

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
H&M on saanud uue hingamise
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
H&Mi kauplus.
H&Mi kauplus. Foto: REGIS DUVIGNAU/REUTERS/SCANPIX
  • Sel aastal on H&Mi aktsia kerkinud üle 60 protsendi
  • Perekond Persson on suurendanud osalust H&M-is kümne protsendipunkti võrra
  • Esimest korda viimasel seitsmel aastal kasvab H&Mi käive laoseisust kiiremini

Kaks aastat tagasi, 2017. aasta suvel kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industrie, et kuningakoda on müünud kõik perefondile Gallierafonden kuulunud maailma ühe tuntuma moerõivaste jaemüüja Hennes & Mauritz (H&M) aktsiad.

Ära müüdi 24 000 väärtpaberit, mille eest saadi neli miljonit Rootsi krooni (toonase kursi järgi 385 000 eurot).

H&M aktsia oli tolleks ajaks langenud juba kaks aastat, mistõttu kuningapere mure oma investeeringu pärast oli täiesti põhjendatud ja aktsia langeski edasi.

Pärast nelja aastat kestnud langust on nüüd kõik teisiti. Aasta algusest on H&Mi aktsia hüpanud pea kahe kolmandiku võrra, olles sellega konkurentsitult parim suurettevõtte aktsia Stockholmi börsil. Oma suhtumist on muutnud ka omal ajal aktsialangust ennustanud investeerimispanga Carnegie analüütik Niklas Ekman, keda Rootsis seetõttu H&Mi oraakliks kutsutakse.

«Suhtun H&Mi ettevaatlikult üha positiivsemalt,» ütles Ekman mõni aeg tagasi Rootsi majanduslehele Dagens Industrie.

Aktsia hinnatõusu taga on muuhulgas ka suuromanik perekond Persson, kelle kolmanda põlvkonna esindaja Karl-Johan Persson on tegevjuht ja tema isa Stefan Persson nõukogu esimees. Perekond on suurendanud oma osalust kümne protsendi võrra, 47,9 protsendini. Tänu kahe eri häälearvuga aktsiate süsteemile kuulub perekonnale koguni 74,7 protsenti häältest.

Lisaks on Stefan Perssoni õe Lottie Thami perel 5,4 protsenti aktsiatest ja 2,6 protsenti häältest.

H&Mi aktsia
H&Mi aktsia Foto: PM

Tänu perekonna osaluse kasvamisele on juba üle aasta spekuleeritud selle üle, et Stefan Persson plaanib aktsiad börsilt minema viia. Samas võivad perekonna aktsiaostud olla demonstratsioon, et omanikud usuvad ettevõttesse ja selle ärimudelisse.

Üks nendest, kes aasta tagasi arvas, et H&M võidakse börsilt ära viia, on Norra investeerimisfirma ABG Sundal Collieri analüütik Fredrik Ivarsson. Nüüd on tema arvates olukord muutunud. «Ettevõte on näidanud, et nende ärimudel ei olegi nii lootusetu, kui turud olid varem arvanud,» ütles Ivarsson Rootsi uudisteagentuurile TT. «Internetimüük on läinud üsna hästi ning nad on pidanud tegema väiksemaid allahindlusi. Kui sügavuti detailidesse kaevuda, siis näeme positiivseid arenguid. Näiteks Hiina turul on neil viimasel ajal läinud väga hästi ja väga hästi on läinud ka küllastunud Euroopa turul. Tundub lihtsalt, et nende toodete järele on nõudlust,» lisas ta.

Niklas Ekman on oma sõnades siiski ettevaatlikum, öeldes, et enne kui aktsia tema jaoks atraktiivseks muutuks, peaks ettevõtte kasumlikkus olema täiesti teisel tasemel.

Tänu perekonna osaluse kasvamisele on juba üle aasta spekuleeritud selle üle, et Stefan Persson plaanib aktsiad börsilt minema viia.

H&M-ile pani aluse Erling Persson, kes alustas äritegevust pliiatsite ja valgustatud advenditähekeste müügiga. Enne seda töötas 2002. aasta sügisel 85-aastaselt surnud Persson isa juures, kus ta vedas jalgrattaga restoranidesse juustu.

Pärast Teist maailmasõda sõda sattus noormees Ameerika Ühendriikidesse, kus ta nägi, kui väga armastavad naised osta rõivaid spetsialiseeritud moekauplustest ja -salongidest. Oma esimese naistele mõeldud moerõivaste kaupluse avas Persson nime all «Hennes» Rootsi väikelinnas Västerås 1947. aastal. Hennes tähendab Rootsi keeles «tema oma» (naissoost).

Ka järgnevatel aastatel piirnes ettevõtte tegevus Kesk-Rootsi väikelinnadega. Stockholmi siirduti alles viiekümnendate aastate keskel. Kuuekümnendatel, kui oli üle võetud jahitarvete- ja relvamüügikett Mauritz Widforss, hakkas ettevõte müüma ka meeste ja laste riideid. Kompanii sai nimeks Hennes & Mauritz.

Esimene pood väljaspool Rootsit avati 1964. aastal Norras, esimene pood väljaspool Skandinaaviat oli Suurbritannias. Ameerika Ühendriikidesse, ehk riiki, kust ettevõte kontseptsiooni sai, mindi 2000. aasta märtsis ja esimene salong avati New Yorgi Viiendal Avenüül. Esialgsete suurejooneliste kavade järgi plaanis ettevõte Ühendriikides esimese kolme kuuga avada 85 müügikohta. Kuna ettevõtmine oli liiga kulukas, nõudis elu aeglasemat ekspansiooni. «USAs tehti asi alguses liiga kiiresti,» selgitas mõned aastad hiljem ajalehele Financial Times toonane ettevõtte tegevjuht Rolf Eriksen.

Kuid selle kümnendi keskel hakkas käive kõvasti kokku tõmbuma, laoseis aga samas kasvama, sest põhibränd kaotas turuosa odavatele konkurentidele nagu Primark ja Forever 21, aga ka veebikonkurentidele ASOS ja Zalando, kirjutas Reuters aasta tagasi. Samal ajal investeeris ettevõte tugevasti digiteerimisse, alandas hindu, vaatas ümber klassikalise H&Mi brändi poode ning kiirendas uute brändide väljaarendamist.

Tundub, et nüüdseks on muutused tulemuse andnud. Selle aasta kolmandas kvartalis hüppas H&Mi maksueelne kasum tervelt veerandi võrra, 5,01 miljardi Rootsi kroonini (463 miljoni euroni). Kasumi kasvu põhjusteks tõid ettevõtte juhid sooja ilma mitmel turul ja head internetimüüki. Käive kasvas 12 protsenti, 62,57 miljardi kroonini (5,8 miljardi euroni), kusjuures internetimüük hüppas 30 protsenti.

Investeerimispanga RBC analüütik Richard Chamberlain ütles Bloombergile, et esimest korda viimase seitsme aasta jooksul kasvas käive laovarudest kiiremini.

Päris ilma H&Mi aktsiateta kuninglik perekond siiski ole, sest alles jäeti 5000 aktsiat ettevõtte Gluonen kaudu.

Märksõnad
Tagasi üles