R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Euroopa tahab kapitaliturgude nõudeid muuta

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Euroopa tahab kapitaliturgude nõudeid muuta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul vajab majandus peale avaliku sektori toetuse ka kapitaliturge.
Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul vajab majandus peale avaliku sektori toetuse ka kapitaliturge. Foto: Francisco Seco/Pool/epa
  • Kapitaliturgude reegleid tuleb lõdvendada
  • Luuakse lihtsustatud nn. taastumisprospektid
  • Soodustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtete analüüsimist

Poliitikud reageerivad börsi- ja turgude krahhile tagantjärele ning kohe pärast vapustusi hakkavad regulaatorid ja seadusandjad määrusi rangemaks muutma, et investoreid kaitsta.

Nii võeti Ameerika Ühendriikides neli aastat pärast 1929. aasta suurt börsikrahhi vastu Glass-Steagalli seadus, mille järgi eraldati tavapangandus investeerimispangandusest. Selle seaduse kohaselt jagati toonane võimsaim pank Morgan House kaheks: klientide hoiuste ja laenudega tegelev JP Morgan ning investeerimispank Morgan Stanley. Mõlemad on tänini võimsad pangad.

«Nüüd näeme, et finantssektor on osa lahendusest, mitte osa probleemist.»

Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis

Seadus kehtis 1999. aastani, mil piirid tavapanganduse, investeerimispanganduse ja kindlustuse vahel kaotati.

Pärast eelmist finantskriisi hakati finantsturgude reegleid taas karmistama nii siin- kui sealpool Atlandi ookeani. Ameerika Ühendriikides võeti 2010. aastal vastu 848-leheküljeline nn Dodd-Franki akt, mis korrastas finantsinstitutsioonide tegevust turgudel. Erilise tähelepanu sai dokumendis varem reguleerimata või nõrgalt reguleeritud tuletisväärtpaberite turg. Oli ju just hiigelsuureks paisunud börsiväline tuletisväärtpaberite turg sajandi suurima finantskriisi peapõhjus. President Donald Trump lubas valimiste ajal selle seaduse laiali lammutada ning seadusandjad ongi selle kallale asunud.

Lihtsamad prospektid

Veel kaugemale läks aga Euroopa Liit, kus finantsturgude reguleerimiseks kehtestati tõeline monstrumreeglistik nimega MiFID II. Esimene versioon sellest hakkas kehtima 2007. aasta 1. novembrist, kuid kriisi tõttu tehti sinna veel hulk parandusi ning täiendatud versioon võeti vastu 2. juunil 2017. Esialgu pidi see kehtima hakkama 2018. aasta 3. jaanuarist. Siiski otsustati 2016. aasta veebruaris reeglistiku rakendamine aasta võrra edasi lükata, et pangad, investeerimisfirmad ja -fondid ning kõik teised turuosalised oma infotehnoloogiasüsteemid valmis saaksid.

Tohutu reeglitekogu koostamine võttis aega seitse aastat. See tähendab 7000 lehekülge ja 1,7 miljonit artiklit, mis mõjutavad Euroopa Liidu finantssüsteemi igat nurgakest – alates pankadest kuni maaklerfirmadeni, varahaldusfirmadest pensionifondideni, börsioperaatoritest jae- ehk väikeinvestoriteni.

Nüüd, mil koroonaviiruse pandeemia on raskelt tabanud paljusid tööstusharusid ning sajad ja tuhanded ettevõtted vajavad lisakapitali, näeb Euroopa Komisjon, et majanduse taastamiseks on hädavajalik kapitaliturgude osavõtt ja mõningate reeglite lihtsustamine.

Juba avalikul kapitaliturul olevad firmad saavad lisakapitali jaoks teha lühiprospektid.

«Nüüd näeme, et finantssektor on osa lahendusest, mitte osa probleemist,» ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis videoinfotunnis, kus tutvustati komisjoni ettepanekuid kapitaliregulatsioonide leevendamiseks. «Kapitaliturg on majanduse taastumisel ülioluline, sest avalikust sektorist üksi ei piisa, et majandus taas järje peale saaks. On tähtis, et finantssektor finantseeriks ettevõtete kapitalivajadusi,» lisas ta.

Et kapital lihtsamalt majandusse liiguks, on Euroopa Komisjon eesotsas Dombrovskisega teinud ettepaneku muuta kapitaliturge puudutavaid õigusakte.

Üks tähtsamaid punkte on siin Euroopa Liidu nn lihtsustatud taastumisprospektide loomine. See tähendab, et ettevõtted, kes juba on avalikul kapitaliturul, olles emiteerinud võlakirju või aktsiaid, saavad lisakapitali hankimiseks koostada lühiprospektid. Neid on firmadel lihtne teha, investoritel lihtne lugeda ja konkurentsiametitel lihtne hinnata.

Väga palju paberit

See võimaldaks seniste sadu lehekülgi pikkade prospektide asemel koostada vaid 30-leheküljelisi dokumente. Nii saavad ettevõtted selle asemel, et võtta pangast laenu, lihtsamalt kapitali kaasata. Dombrovskise sõnul on see võimalus oluline eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kelle jaoks on tavaprospektide koostamine harilikult üsna kulukas. Ettepaneku järgi võivad aktsiate avalikul müügil esitada lühiprospekte ettevõtted, kelle väärtpaberid on börsil noteeritud vähemalt 18 kuud.

Samuti plaanitakse täiendusi väärtpaberiturge reguleerivasse seadustekogusse ­MiFID II, mis on kehtinud alla kahe aasta. MiFID II nõuab, et kliendid maksaksid investeerimisfirmadele kauplemise ja analüüside eest eraldi, mis tõi aga kaasa selle, et väiksemate ettevõtete analüüsimisest loobuti sootuks.

Komisjoni ettepaneku kohaselt ei kehti nõudmine ettevõtetele, mille turuväärtus jääb alla miljardi dollari. Nende sekka kuuluvad näiteks kõik Tallinna börsil noteeritud ettevõtted.

Kuna praegu on Euroopas liikuv info, sealhulgas majandusaruanded, endiselt suuresti paberkandjal, peaksid muudatused ärgitama kasutama ka rohkem elektroonilisi kanaleid. See võib meile üllatusena tulla, kuid muudatus­ettepaneku seletuskirjas on toodud näiteks ka üks Põhjamaade keskmise suurusega pank, kel on 2,7 miljonit eraisikust klienti, kellest 31 protsenti on investeerinud kapitaliturgudele. Möödunud aasta jaanuarist kuni maini saadeti neile 406 000 lehekülge paberile trükitud materjale.

Muuhulgas soovib Brüssel vähendada sõltuvust dollaritel põhinevatest maailmaturuhindadest (näiteks nafta) ning suurendada eurodes kaubeldava tooraine, näiteks maagaasi osatähtsust.

Märksõnad
Tagasi üles