/nginx/o/2021/05/15/13782339t1h42e1.jpg)
Elektrisõidukite turu kasv on olnud õnnistus metallidele, nagu vask ja liitium. Samuti on see tekitanud muret pikaajalise naftanõudluse väljavaate pärast, mis analüütikute sõnul pole õigustatud.
Elektrisõidukite suurem nõudlus naftale ja naftaaktsiatele suurt ohtu ei kujuta
/nginx/o/2021/05/07/13765457t1h5b26.jpg)
16. mai 2021, 07:55
Rahvusvahelise energiaagentuuri aruande kohaselt kasvas ülemaailmne elektriautode turg eelmisel aastal 41 protsenti. Elektriautode tugev tulek on kestnud ka 2021. aastal ning nende turule ennustatakse järgmine aastakümme veelgi tugevamat laienemist, kirjutab finantsleht Barron’s.
«Elektrisõidukite tööstus on juba märgatavat mõju avaldanud toormeturgudele, toetades eelkõige autotööstuse jaoks oluliste metallide, nagu vask, plaatina ja pallaadium, hinnatõusu,» ütleb The Economist Intelligence Uniti ökonomist Cailin Birch.
«Hiljuti teatatud plaanid Hiinast ja USAst oma riigisisese tootmisvõimsuse suurendamiseks selles kriitilises sektoris annavad lähiaastatel täiendavat tõuget elektriautode tootmisel kasutatavate metallide hindadele,» ütleb Birch.
Mõned elektriautod kasutavad kütuseelementidena väidetavalt väikest, kuid kallist plaatina- ja pallaadiumikogust. Akudega elektriautod sisaldavad samal ajal 83 kilogrammi vaske, teatab Copper Development Association. Sel aastal on vase futuuride hinnad tõusnud 29 protsenti, plaatina on tõusnud 14 protsenti ja pallaadium 21 protsenti. Akus kasutatava liitiumi keskmine hind on tänavu tõusnud koguni 41,6 protsenti ning eeldatakse, et järgmise viie aasta jooksul suureneb nõudlus liitiumi järele enam kui 300 protsenti, vahendab Benchmark Mineral Intelligence.
Toormehindade kiire tõus tekitab muret elektriautode maksumuse suhtes, mis on juba praegu bensiiniautodest keskmiselt 10 kuni 40 protsenti kallimad. Kuna elektriautode hinnast moodustab aku 20 kuni 40 protsenti, mõjutab metallihindade tõus elektriautode hindu bensiiniauto hindadest ebaproportsionaalselt rohkem.
Elektrisõidukite populaarsuse kasvust hoolimata on naftanõudluse tulevikuprognoosid pigem optimistlikud
Samas kui mõned metallid näivad elektrisõidukite kasvust kasu saavat, on aina rohkem levimas hirmud potentsiaalsest nõudluse kahanemisest nafta järele.
IHS Markiti aruanne näitab, et kõik sõidukid, mis ei kasuta naftat kütuseallikana, on ühiselt vähendamas nõudlust nafta järele umbes 370 000 barrelit päevas. Aastaks 2025 võib see kasvada 1,5 miljoni barrelini päevas, mis võrdub umbes 1,4 protsendiga kogu maailma naftanõudluse prognoositud tasemest.
Praegu pole analüütikud eriti mures. «Kuna autotootjad toovad 2025. aastaks ja hiljem välja suure hulga uusi elektrisõidukeid ning mitmed neist võivad turule sisenemisega jätkata tavapärase vedelkütuste turuosa vähendamisega, on see suures osas ainult rikaste või arenenud riikide mure,» ütleb Ameerika Naftainstituudi peaökonomist Dean Foreman.
Isegi kõige agressiivsemate elektriautode kasvuprognooside puhul on «selge, et transpordienergia peamisteks allikateks jäävad ka edaspidi maagaas ja nafta,» ütleb Foreman, lisades, et mure nafta ja bensiini nõudluse languse pärast on enneaegne.
OPECi andmetel ennustatakse 2025. aastaks 2,4 protsendi suurust nõudluse kasvu nafta järele terves maailmas ning arenguriikides on ennustatav kasv 5 protsenti. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kuulub järgnevate aastate kasvavast nõudlusest Aasiale koguni 90 protsenti. Norra energeetikakonsultant Rystad Energy ennustab naftanõudluse langust alles kaugemas tulevikus ehk vahemikus 2030 kuni 2050.
Selle aasta esimese kvartali jooksul oli USA naftanõudlus enamasti taastunud, võrreldes umbes aastataguse Covidi-eelse ajaga. Naftakeemia poolt kasutatud naftasaaduste hulk on järsult tõusnud ning on viimasel ajal läinud näiteks ühekordselt kasutatavate süstalde ja isikukaitsevahendite valmistamiseks, mille järele oli suur nõudlus pandeemia ajal. Pandeemiast väljumisel ennustatakse suurt nõudluse kasvu plastmassi järele, mis moodustaks naftanõudluse netokasvust enamiku.