Uuring ⟩ Laenumaksega hilinetakse kõige enam ootamatute väljaminekute tõttu

Eurod FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud laenukäitumise uuringust selgus, et laenumakse tasumisega hilinejatest 42 protsenti on hilinenud ootamatute väljaminekute tõttu.

33 protsenti hilinejatest on laenumakse õigeaegse tasumisega hätta jäänud sissetuleku vähenemise tõttu ning 21 protsenti seetõttu, et ei osanud oma kulusid õigesti planeerida.

FOTO: Swedbanki rahaasjade teabekeskus

«Elukaaslasest lahkuminemise põhjusel on laenumakse õigeaegse tasumisega hiljaks jäänud 12 protsenti naistest. Mehi, kes sel põhjusel on laenumakse tasumisega hiljaks jäänud on vaid 2 protsenti. Elukaaslasega ühiselt laenu võttes on oluline omavahel kokku leppida, kuidas laenumaksete tasumine jaguneb ning kuidas jaguneb laenuga ostetud toote või kinnisvara kasutamine lahkumineku korral,» rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

84 protsenti vastanutest maksab laenumakse tagasi alati õigeaegselt. Võrreldes teiste vanusegruppidega tunnevad 18–29 aastased enim end kord kuus võlalõksus olevat. Kesk-Eestis elavad inimesed on laenumakse tasumisega hiljaks jäänud kaks korda rohkem kui Põhja-Eestis elavad inimesed.

Pooled laenuvõtjad on laenumaksega hiljaksjäämise korral püüdnud saada maksetähtaja pikendust, 29 protsenti on otsinud lisasissetuleku võimalusi, 27 protsenti on laenumakse tasumiseks võtnud laenu pereliikmetelt, 15 protsenti on laenanud sõpradelt ja 6 protsenti on võtnud kiirlaenu.

FOTO: Swedbanki rahaasjade teabekeskus

«Ligi pooled elanikud omavad säästupuhvrit vähemalt kolmeks kuuks, kuid 18 protsenti elanikest ei saaks oma kulude katmisega hakkama praeguse sissetuleku ootamatu kadumise korral. Majandusraskustesse sattudes võib uue laenu võtmine tunduda ahvatlev, kuid enne tasub selgeks teha kõik sellega seotud tagajärjed. Uued laenud toovad kaasa kulud teenustasude ja intresside näol ning võivad hoopis suurendada võlaringi. Makseraskustesse sattumisel on oluline probleemi tunnistada ja laenuandjatega sellest rääkida,» selgitas Mari-Liis Jääger.

Enamik inimesi kalkuleerib enne laenuvõtmist oma sissetulekuid ja väljaminekuid, et välja selgitada, kui suurt laenukoormust nad saavad endale lubada. Peaaegu poolte laenumaksjate laenukoormus moodustab 11–30 protsenti sissetulekust, enam kui veerand inimestest tasub sissetulekust kuni 10 protsenti laenumakseteks ning 31–50 protsenti sissetulekust tasuvad laenudeks 11 protsenti.

FOTO: Swedbanki rahaasjade teabekeskus

Uuringust selgus, et krediiditoodetest kasutatakse enim kodulaenu (55 protsenti), krediitkaarti (38 protsenti) ning väikelaenu (23 protsenti) ja liisingut (22 protsenti). 18–29-aastased kasutavad keskmisest enam järelmaksu võimalust ja võtavad kiirlaenu. Krediitkaarte on oluliselt rohkem üle 40-aastatel inimestel.

Kõige enam (92 protsenti) võetakse laenu pangast, 21 protsenti on laenu võtnud vanematelt ja 18 protsenti sõpradelt.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuring viidi läbi mais. Uuringus osales 1007 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Tagasi üles
Back