Kolm põhjust, miks naftale ennustatakse lähiajal 100-dollarilist hinda

Tankla. Kütusehinnad on tänavu kõvasti kerkinud. Foto: Tairo Lutter

Nafta hind on tänavu peaaegu 50% tõusnud, aga analüütikute arvates on see alles algus. Põhjuseid, mis hinnatõusule hoogu andma hakkavad, on mitmeid.

Brenti toornafta barreli hind on kerkinud tänavu 73,5 dollari tasemele, mis teeb alates aasta alguses peaaegu 50% hinnatõusu. Hinnarallile loodeti leevendust, kui naftakartell OPEC+ teatas, et asub oma karme tootmispiiranguid leevendama. Kuna selle läbi paisatakse turule taas rohkem naftat, oodati, et hind stabiliseerub, aga võta näpust – hind põrutab edasi. Ainuüksi viimase kuuga on hind kerkinud 10%.

See tõstatab küsimuse: mis saab edasi? Igasugune ennustamine on ääretult tänamatu töö, kuid analüütikud seda teevad. Financial Timesi küsitletud naftaanalüütikud arvasid, et hind võib vabalt 100 dollarini barrelist tõusta. Võib-olla küll mitte niipea, kuid põhjuseid hinnatõusuks leidsid nad mitmeid.

Glencore’i naftakaupleja Alex Sanna ütles, et on vaja vaid ühte-kahte sündmust, et nafta hind kõvemini rallima panna.

Keskpikas perspektiivis tõukavad analüütikute hinnangul hinda tagant terve rida asjaolusid:

1) majanduste avanemisega kasvab ka nõudlus

2) energiaettevõtted pole samas eriti investeeringuid teinud, et nõudlusele järele jõuda ja pigem tahavad kulusid kärpida

3) poliitiline surve energiakontsernidele, et nood fossiilseid kütuseid maha jätaks ning rohkem roheenergiasse investeeriks

Seevastu Norra Rystad Energy analüütik Magnus Nysveen arvas, et niipea 100-dollarilist nafta hinda me ei näe, vahendab ajakiri Fortune. Viimati oli nafta hind nii kõrgem 2014. aastal. Ta viitas, et praegune nõudlus ei ole sugugi taastunud pandeemia-eelsele tasemele ning see, mis praegu hinda kergitab on niinimetatud turbosuvi: kõik puhkavad ja kõik sõidavad.