Eesti turule tulnud kinnisvarafond: Leedus on paremad pakkumised

Liina Laks
, reporter
Copy
EfTENi uue kinnisvarasuuna juht Kristjan Tamla
EfTENi uue kinnisvarasuuna juht Kristjan Tamla Foto: Konstantin Sednev / Postimees

EfTEN sai finantsinspektsioonilt load kätte ja avas täna hommikul uue kinnisvarafondi märkimise. Sellega on paljud asjad teisiti kui tavaliselt.

EfTEN avas uue kinnisvarafondi, kus saab osakut osta juba 10 euroga. Plaan on fond ka selle aasta lõpus või uue aasta kevadel börsile viia, aga kõigepealt kogutakse sinna pikema vaatega investorite raha.

Uue fondi juht Kristjan Tamla ütles, et see, kuhu esimesed investeeringud tehakse, sõltub sellest, kui palju raha fondi hakkab tulema. Kui vähe, siis võib Tamla sõnul oodata, et esimene asi, mida see fond ostab, on - EfTENi teised kinnisvarafondid. Kuna sealt plaanivad paljud varasemad investorid väljuda, siis saavad uue fondi inimesed vanade fondide investeeringud, mis ei pruugi halb olla, kui taga on viisakas rahavoog.

Uut fondi saab osta pangast nii nagu teisigi fonde. Siin on oluline teada, et märkimine läheb lukku iga kuu viimasel tööpäeval ja osakud kantakse üle uue kuu viie esimese tööpäeva jooksul. Ehk osakuid saab märkida iga kuu ja mingit limiiti pole. Kui juhtumisi esimese aastaga 100 miljonit eurot kokku kogutakse, siis peab juhtkond korra maha istuma ja mõtlema, kuidas selle suure rahaga edasi minna, aga muidu fondil mingeid maksimummahte ette antud pole. Lisaks tahetakse pakkuda investoritele kvartaalset dividendi - kui hästi läheb.

Tamla ütles, et uude fondi panid oma raha kõik EfTENi töötajad, nii et neil on oma nahk mängus. Ja erinevalt näiteks pensonifondidest võtab uus fond tasu ainult ärainvesteeritud eurode eest, mitte kogu fondimahu pealt. Samuti jätab fond endale õiguse ajutiselt märkimise peatada, kui neile tundub, et turg on üle kuumenenud või kui nad ei leia uusi objekte.

Uus fond ei löö ühegi kinnisvara puhul risti ette, lisaks hakatakse konkurentsi pakkuma ühisrahastusportaalidele, sest üks ärisuund saab olema arendusprojektide finantseerimine. Aga Tamla rõhutab, et erinevalt ühisrahastusest haaravad nad projekti üle täiskontrolli ja kui asi arendajal välja ei tule, võtavad nad asja oma kätte ja teevad ise ära, mitte nii, et asi ebaõnnestub ja siis pole investoritel enam ei raha ega ka mingeid õiguseid.

Kuhu esimesed pärisinvesteeringud tulevad, on raske ennustada, kuni raha veel kontol pole, aga Tamla tunnistab, et huvitavamaid asju on saada pigem Läti ja Leedu turult. «Leedule tuleb au anda ja ehk ka kadedusega vaadata, kuidas nad hakkasid nn tagatubasid, näiteks suurfirmade kõnekeskusi enda juurde meelitama. Ja viimase aasta teema on see, et Leedu meelitas enda juurde Valgevene IT-firmad. See tõmbas Leedu bürooturu käima,» kiitis Tamla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles