Prantsuse teadlased proovivad kaevandada muldmetalle kummalisel moel
Ajal, mil Euroopa proovib end võõrutada akudes ja elektroonikas kasutatavate haruldaste muldmetallide Hiinast importimisest, on Prantsuse teadlased leidnud võimaliku liitlase: bakteri, mis suudab eraldada elemente šlakihunnikutest.
Tonnide viisi kõrvale heidetud maaki, mis sisaldab niklit, vaske ja koobalti, on mandri ainus kohalik haruldaste muldmetallide allikas peale äravisatud telefonide, arvutite ja muu tehnika.
«Eurooplased on Hiina-sõltuvusest virgumas ja otsustanud, et meil on vaja leida teisi tarneallikaid,» ütles Prantsuse geoloogiateenistuse (BRGM) insener Anne-Gwenaëlle Guezennec.
Haruldasi muldmetalle, mis on olulised ka magnetite, tuuleturbiinide ja muu tehnoloogia tootmiseks, leidub väikestes kogustes erinevates maakides, millest suurem osa on Aasias.
Nende kaevandamine ja puhastamine on aga keeruline, hõlmates mürgiseid kemikaale, kõrget rõhku ja temperatuuri, aga ka palju energiat.
Prantsuse geoloogid on proovinud leida sellele keskkonnasõbralikumat alternatiivi. «Me võtame appi teatud mikroorganismide, aluspinnases leiduvate bakterite väga kindlad omadused,» ütles Guezennec.
Orléansi laboris algab tootmisprotsess tavapärasest kaevandusest tekkinud rikastusjääkide pulbristamise ja vedelikus lahustamisega.
Seejärel lisatakse erinevad bakterid koos hapniku ja toitainetega, nagu kaalium või lämmastik, millest bakterid toituvad. Siis hakkab bioreaktor lahust kuumutama ja raputama, käivitades ekstraheerimise.
«Bakterid lubavad meil teha seda võrdlemisi madalal temperatuuril, 30-50 kraadi juures,» ütles Guezennec. «Ja see ei pea olema rõhu all, seega on need väga stabiilsed protseduurid, mis pole väga kallid.»