T, 31.01.2023

Müller: euroala majanduse areng kulgeb prognoositult

BNS
Müller: euroala majanduse areng kulgeb prognoositult
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti Panga president ­Madis ­Müller. 
Eesti Panga president ­Madis ­Müller. Foto: Tairo Lutter

Eesti Panga presidendi ja Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Madis Mülleri sõnul hindas 22. juulil toimunud keskpanga rahapoliitika nõukogu istung majanduse olukorda ja väljavaateid ning leidis, et viimased arengusuundumused euroala majanduses on üldjoontes kooskõlas juunikuise prognoosiga.

«Kui kaks nädalat tagasi kinnitas Euroopa Keskpanga nõukogu uuendatud rahapoliitika strateegia, siis selle nädala kohtumine oli esimene võimalus langetada sellest lähtuvaid konkreetseid otsuseid. Eelkõige arutasime, kuidas kirjeldada tingimusi, mille täitumine on vajalik tänaste väga madalate intressimäärade tõstmiseks,» kirjutas Müller Eesti Panga blogis.

Ta märkis, et kuigi tootmisettevõtteid hoiavad veel tagasi tõrked tarneahelates, võib aasta teiseks pooleks eeldada majanduse kiiret taastumist. Kiirenemas on ka hinnatõus, mille tempo aga eeldatavasti raugeb juba järgmise aasta esimeses pooles.

«Ebakindlust lisab mõistagi koroonaviiruse uue tüve kiire levik, kuid arvestades edusamme vaktsineerimisel, jäävad võimalikud lisapiirangud inimeste kogunemistele ja ettevõtlusele ka mustemate stsenaariumide korral eeldatavasti varasemast tunduvalt leebemaks. Ettevõtted on erinevate piirangute tingimustes tegutsemisega suutnud vähemalt osaliselt kohaneda, mistõttu ei oleks uute piirangute majanduslik mõju nii ulatuslik,» prognoosis Müller.

Tema sõnul seisneb Euroopa Keskpanga uue rahapoliitika strateegia üks olulisem muudatus senisest konkreetsema inflatsioonieesmärgi sõnastamises. «Kui varem oli keskpanga eesmärk hoida hinnatõus euroalal 2 protsendi lähedal, kuid alla selle, on Euroopa Keskpank nüüd sihtimas täpselt 2 protsendi taset,» selgitas Eesti Panga president.

Müller nentis, et mõistagi ei ole tegelikult keskpanga võimuses suunata hinnatõusu kirurgilise täpsusega, mistõttu on see eesmärk seatud paari-kolme aasta pikkust perspektiivi silmas pidades. Ta tõi välja, et tegelikud igakuised inflatsiooninäitajad võivad kõikuda mõlemale poole 2 protsendi taset ja ei ole erinevates euroala riikides võrdsed.

«Kuigi strateegia suunab meid Euroopa Keskpanga nõukogus ühtmoodi reageerima hinnatõusu püsivatele kõrvalekalletele 2 protsendi eesmärgist mõlemas suunas, on oluline rõhutada, et eesmärk ei ole saavutada 2 protsendist kõrgemat inflatsiooni pärast pikaajalist madalat hinnatõusu. Ma arvan, et isegi lühiajaliselt teadlikult kõrgema hinnatõusu sihtimist oleks väga raske selgitada,» lisas ta.

Kuna varasemad sõnumid võimalike tulevaste intressimääratõusude teemal viitasid nüüdseks juba aegunud inflatsioonieesmärgile, tuli Mülleri sõnul keskpangal uuesti sõnastada kriteeriumid edaspidisteks otsusteks. Kokkuvõttes leiab Euroopa Keskpanga nõukogu, et intressimäärasid ei saa tõsta enne, kui tarbijahindade tõus euroalal on jõudmas püsivalt 2 protsendi tasemele ja seda varem kui üksnes tüüpiliselt kolmeaastase prognoosiperioodi lõpuks.

«Samas suunas peaksid viitama niinimetatud alusinflatsiooni näitajad, mis kõiguvad tarbijahindadest vähem. Võttes aluseks Euroopa Keskpanga viimast prognoosi ja finantsturu osaliste hinnanguid, on seega tõenäoline, et intressimäärad püsivad tänastel väga madalatel tasemetel veel vähemalt umbes kolm aastat,» märkis Eesti Panga president.

«Isiklikult pean oluliseks, et me oleme Euroopa Keskpanga nõukogus valmis reageerima kiirenevale hinnatõusule juba siis, kui see on prognoositav lähema aja majandusarengus, mitte alles seejärel, kui näeme statistikas mõõdetud hinnatõusu püsivat jõudmist 2 protsendini. Tegeliku inflatsiooni näitajate 2 protsendini jõudmist oodates võime jääda kiireneva inflatsiooni ohjamisel hiljaks, sest intressimäära tõstmise mõju majandusele avaldub paratamatult üsna pika viitajaga,» kirjutas Müller.

Tema sõnul rõhutavad värskendatud poliitikasõnumid lisaks ka seda, et Euroopa Keskpanga nõukogu mõistab, et hinnatõus võib 2 protsendi taset mõõdukalt ületada vaid lühikest aega.

«Lugeda tuleks seda aga moel, et teadlikult ei ole meil plaanis rahapoliitikat kujundades hinnatõusu isegi ajutiselt 2 protsendist kõrgemal hoida. Seda ka olukorras, kus euroala tegelik hinnatõus viimasel kümnendil on olnud selgelt alla 2 protsendi. Teisisõnu ei ole meil kavatsust 2 protsendi tasemest madalamat inflatsiooni hiljem nii-öelda kompenseerida,» selgitas Müller.

Märksõnad
Tagasi üles