R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Riigikassat ootab sügisel kopsakas pensioniarve

Liina Laks
, reporter
Riigikassat ootab sügisel kopsakas pensioniarve
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pension.
Pension. Foto: Toomas Huik

Septembris on pensioni II sammas tunduvalt õhem, aga riigikassasse voolavad see-eest kopsakad miljonid – rahandusministeerium avaldas II samba esimese ja teise laine lahkujate aruande.

Teise pensionisamba reform on olnud üks tulisemini vaieldud seadusemuudatusi Eesti ajaloos, nüüd on võimalik riigil selle esimesi vilju näha, sest septembris hakatakse tegema väljamakseid neile, kes andsid kevadel lahkumisavalduse sisse. Rahandusministeeriumi statistika järgi kaob sellega II sambast 1,32 miljardit eurot. See moodustab praegusest 5,6-miljardilisest II samba mahust 23,5 protsenti. Teisisõnu, ¾ pensionikogujatest on otsustanud II sambas kogumist jätkata. See summa on 30 miljoni euro võrra suurem, kui kevadel kalkuleeriti.

Selle poolt, et inimesed jätkaksid pensioniks kogumist II sambas, on väga ka valitsus. Kuigi riiki tabab sambast lahkujate abil tugevam rahasadu – II sambast enneaegu lahkuja peab maksma riigile 20 protsenti tulumaksu ehk riigi rahakotti võib oodata sügisel jämedalt veerand miljardi euro suurune rahasüst –, on see siiski kahe teraga mõõk.

Lõplik statistika

Kevadel esitas lahkumisavalduse 152 675 inimest.

Tagasivõtuavaldusi juuli lõpuks: 3415 inimest (46 miljonit eurot).

Esimeses laines lahkujate lõplik hulk: 149 620 inimest (1,32 miljardit eurot).

II voorus lahkumisavalduse esitanute arv: 12 609 inimest (93 miljonit eurot).

Allikas: rahandusministeerium

Asi on selles, et eelmine valitsus tegi koroonakriisi alguses kaks saatuslikku otsust. Riigi rahakoti huvides otsustati II samba maksed ajutiselt peatada klausliga, et piltlikult inimese II sambast laenuks võetav summa pannakse tagasi. «Pensionifondide keskmise tootluse kompensatsiooni II sambast lahkujad lisaks ei saa, vaid see lisandub kogumise jätkajatele aastatel 2023–2024,» ütles Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonna juht Kaire Peik.

Kui kevadel lisaeelarve vastu võeti, hinnati, et kompensatsiooninõue lööb riigi rahakotti 117 miljoni euroga. Kui suureks see summa praeguse seisuga kujuneb, pole praegu võimalik öelda. «See selgub alles septembris, sest ka augustis peatatud maksed tuleb sisse arvutada,» selgitati rahandusministeeriumist. Oluline on teada, et kompensatsioonimakse tuleb pensionifondist lahkujale eraldi maksena ehk kokku tuleb talle kaks ülekannet.

II sambasse jääjad ei pea muretsema, et nende fondiosakud lahkujate tõttu kannatavad. Pangad on öelnud, et on võtnud portfelli suurriikide võlakirju, mida saab kiiresti müüa, nii et suurmüükidega turgu ei mõjutata.

Kes on avaldusi tagasi võtnud

Rahandusministeeriumi andmetel on 56 protsenti avalduse tagasi võtnutest naised. Keskmine avalduse tühistaja oli 43-aastane ning keskmine sambasse kogunenud summa 10 265 eurot.

Ligi veerandil avalduse tühistanutest oli pensionini jäänud alla viie aasta. Teisisõnu, neil oli kasulikum see aeg ära oodata, mitte lisaks 20 protsenti kogutud summast riigile kinkida.

Rahandusministeeriumi kokkuvõttest selgus ka, millistest pensionifondidest kõige rohkem raha välja voolab. Selgub, et kõige vähem kannatavad passiivsed (ja odavamad) indeksifondid ja rohkem aktiivsed fondid. Pärast kahte lahkumisvooru kaotab SEB 29, Swedbank 20, Luminor 26, LHV 22 ja Tuleva 9 protsenti oma fondide kogumahust.

Pensionireformi eel on püütud aru saada ka sellest, kuhu need 1,32 miljardit eurot suunatakse. Kuigi paljud on uuringutes öelnud, et hakkavad ise investeerima, pole selleks tarbeks eraldi loodud pensioni investeerimiskonto süsteemiga seni väga paljud inimesed liitunud. Pensionikeskuse andmetel on selliseid kontosid tehtud 3998, neist lõviosa LHV pangas.

Mis saab edasi

Millal lahkujatele raha välja makstakse?

I voorus lahkujatele septembri jooksul, II voorus lahkujatele 2022. aasta jaanuaris.

Milline summa üle kantakse?

Pensionifondi kogunenud raha hulk 31. augusti seisuga + teise maksena riigi kompensatsioonisumma, mis sõltub inimese palgast.

Rahandusministeerium ütles, et alati on ka neid inimesi, kes on oma andmeid andes teinud vigu, näiteks kirjutanud avaldusele kontonumbri või enda nime valesti. Seega võib olla ka neid inimesi, kellele makse tegemine võtab aega kauem. Kui pensionikeskus on teiega ühendunud ja palunud avaldusel vead parandada, siis palun tehke seda esimesel võimalusel, rõhutati ministeeriumist.

Märksõnad
Tagasi üles