Peeter Koppel: risk ja raha hind on täiesti paigast ära

Majandusanalüütik Peeter Koppel. Foto: Mihkel Maripuu

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel avaldab oma viimase suure investeeringu ja selle varaklassi, mida ta silmaotsaski ei salli.

Kuidas sattusite börsimaailma?

Teisel kursusel majandust õppides tabas mind arusaam, et üpris suur osa sellest kõigest on ikkagi üpris igav. Siis läks natuke aega, kui selgus, et üks osa majandusest – nimelt finantsturud – ei ole mitte kunagi igavad. Veelgi enam – läbi finantsturgude prisma vaadatuna tekkis ka sellele varem igavana tundunud osale huvitavaks tegev kontekst.

Mis on olnud teie elu parim tehing? Aga viimane investeering?

Siin hakkab professionaalne kretinism tööle - tuleb järele mõelda, mis on parim? Kas see, mis andis parima tootluse? Kas see, mis andis parima tootluse vähima riskiga? Või hoopis see, mis andis suurima emotsionaalse rahulolu? Ütleme näiteks, et ilma riskita investeerimishoiusega ca 80% teenida oli omal ajal päris tore.

Viimane investeering oli vanakooli aktiivse aktsiavalikuga tegelevasse fondi, kuna sel hetkel endal rohkem fookuses mõtteid ei olnud ning aktsiarisk vajas kogu kompotti silmas pidades suurendamist.

Mul paneb aju valutama, et raha hind ja risk on teineteisest kaugenenud nagu armastajapaar mingis obskuurses prantsuse väärtfilmis.

Kuidas näeb välja teie investeerimisportfell?

Ma lähenen teada-tuntud stiilis, kus on «tuum» ja selle ümber keerlevad «satelliidid». Tuum on hajutatud ja seitsmel varaklassil põhinev aktiivselt juhitud fond, kuhu ma paigutan alati ja ainult juurde. Jah, see on SEB toode ja seda juhitakse Rootsis. Tean ja tunnen nii sellega seotud inimesi kui protsessi ning pean seda isiklikult enda jaoks pea ideaalilähedaseks tuumaks.

Tuuma ümber keerlevad aga satelliidid – ehk investeeringud, mille risk on kõrgem ning mis potentsiaali ammendumisel või hulpima jäämisel lähevad müüki. Hetkel on satelliitideks peamisel tehnoloogia- ja meditsiiniga seotud teemad. Ahjaa – finantssektorit ikka veidi ka. Aktsiariski osakaal kokku on kuskil 80% ringis.

Kas olete niinimetatud finantsvabaduse saavutanud?

Ma pole päris täpselt aru saanud, mida see finantsvabadus tähendab? Kas seda, et ma ei peaks enam kunagi tööd tegema? Või seda, et mul on helikopter? Mul ei ole helikopterit!

Kas on mingeid sektoreid/instrumente/varaklasse, kuhu teie või SEB investeerimismeeskond soovitate praeguses turuolukorras raha panna?

Ma kahtlustan, et siin võib välja lüüa minu seisukohtade mõningane reaktsioonilisus. Ma nimelt olen enam-vähem kogu rahatrükkimisfestivali jooksul olnud arvamusel, et cash is trash! Ma ei näe raha täna täitvat tema siiani õpikutes kirjas olevat funktsiooni – olla muu hulgas akumulatsioonivahend.

Samuti paneb mul aju valutama, et raha hind ja risk on teineteisest kaugenenud nagu armastajapaar mingis obskuurses prantsuse väärtfilmis. Publik aga millegipärast näib enamuses siiamaani arvavat, et nad saavad jälle kokku ja siis on happy end. Mis ajast obskuursed väärtfilmid õnnelikult lõppevad?

Seega ma ise hoian raha täpselt nii palju, kui mul on jooksvad kulutused. Soovitusi ma kellelegi andma ei hakka, kuid on üks varaklass, mida ma ilmselgelt ei armasta – raha! Noh, siia võib lisada ka selle ekvivalendid – näiteks arenenud riikide võlakirjad.