Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Luminor hoiatab: pensioniraha meelitab pettureid

Petturid ja kelmid võivad üritada inimeste kontodele laekuvaid suuri summasid kätte saada FOTO: DADO RUVIC/REUTERS

Sel kuul hakati esimest korda maksma pensioniraha välja neile, kes otsustasid pärast pensionireformi oma raha teisest sambast välja võtta. Luminor kutsub üles kõiki olema eriti ettevaatlik, kuna inimeste kontodele laekuvad suuremad rahasummad muudavad ka petturid aktiivsemaks.

Pangaklientide petmiseks kasutatakse erinevaid skeeme. Üheks levinumaks on olukord, kus saadakse kõnesid või kirju kelmidelt, kes üritavad pangatöötajat teeseldes saada kätte klientide andmeid, sh internetipanga juurdepääsu ja PIN-koode.

Teise levinud skeemi järgi pakutakse inimesele võimalust teenida suurt tulu, näiteks kandes raha mõne tundmatu ettevõtte kontole, et justkui krüptovaluutasse investeerida. Mõlemal juhul jääb inimene suure tõenäosusega kogu rahast ilma.

«Paljudele, kes on otsustanud oma raha teisest sambast välja võtta, tähendab tänavune september, et nende kontole laekub ühtäkki korraga suurem hulk raha,» selgitas Luminori finantskuritegevuse tõkestamise spetsialist Taavi Eplik. «Paraku ei tasu arvata, et sellisest olukorrast ei proovi tulu lõigata ka kurjategijad, kes tahavad inimeste heausklikkust või hooletust ära kasutada ning raha endale saada.» Seepärast rõhutab ta, et oma rahaasjades tasub olla eriti tähelepanelik.

Kuidas kelmi paremini ära tunda?

Pettuste vältimiseks ja kelmide läbinägemiseks on pank välja toonud peamised punktid, mille abil kurjategijad ära tunda.

Ole teadlik sellest, mida pangatöötaja kunagi ei küsi. Pank ei küsi oma kliendile helistades kunagi tema kontonumbrit, maksekaardi andmeid (nt kaardinumbrit või CVC-koodi kaardi tagaküljel) ega internetipanga juurdepääsu paroole.

Vaata telefoninumbrit, millelt helistatakse. Pettur võib helistada ohvrile nii Eesti kui ka välismaa suunakoodiga numbrilt, pangatöötaja aga välismaal registreeritud numbrilt kliendile ei helista.

Jälgi kõneleja keelt ja suhtlusviisi. Enamasti ei räägi pettur eesti keelt ning otsib ettekäänet mõnes teises keeles kõnelemiseks. Samuti on petturi suhtlusviis tähelepanu äratav, pealetükkiv ja lausa agressiivne.

Helista ise panka tagasi. Juhul, kui kõne ajal peaks tekkima kahtlus, kas helistajaks on ikka pangatöötaja, siis tuleb kõne katkestada ning helistada ise panga ametlikule numbrile, mille leiab panga kodulehelt. Tõelisele pangatöötajale olukorda selgitades saab teada, kas kõne pärines tõesti pangast või oli tegemist pettusega.

Ära usu võõraste heldeid pakkumisi. Kui sulle helistatakse või kirjutatakse ning pakutakse võimalust teenida kiiret, suurt ja riskivaba tulu, siis võid kindel olla, et tegemist on pettusega. Tihtipeale pakutakse sellistel juhtudel võimalust investeerida krüptovaluutasse ning harvad ei ole ka juhud, kus inimesi sõimatakse rumalaks, kui ta ei ole valmis oma raha investeerima.

Kui olete siiski pettuse ohvriks sattunud ning petturitele raha kandnud või teie kontolt on raha kadunud, siis tuleb sellest võimalikult kiiresti teavitada panka. Parimal juhul on võimalik tehing ja edasised maksed peatada.

Tagasi üles
Back