/nginx/o/2021/08/12/13986452t1hf797.jpg)
Huvi kolmanda pensionisamba vastu püsib ka tänavu, kuigi eelmise aasta lõpu buumiga ei saa seda võrrelda. Alates aasta algusest on Eesti kolmanda pensionisamba fondidega ühinenud 11 500 inimest ning SEB kogemus näitab, et enamik liitunutest eelistab kõrgema riskitasemega fondi.
Kui 2020. aasta lõpus oli III sambas ligi 139 200 investorit, siis nüüd ulatub nende arv ligi 150 700ni, mis tähendab, et tänavu on III sambaga liitunute koguarv kasvanud üle 8 protsendi. Kolmanda sambaga ühinenute arv ei jää palju maha II sambast lahkuvate omast: II sambast on lahkumise avalduse esitanud ligi 166 400 inimest, kellest 149 260 on sambast juba ka lahkunud.
Huvi III samba vastu kinnitab ka SEB statistika: kaheksa kuuga oli SEB fondidesse tehtud ühekordsete maksete kogusumma 260 000 eurot, mida oli 81 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Püsikorraldus on endiselt kõige populaarsem raha kogumise viis ning III samba fondidesse tehakse tavaliselt sissemakseid kord kuus, keskmiselt 50 eurot.
«Igaüks saab pensionikalkulaatorist kontrollida, kui palju III sambasse kogumine pensionile juurde võiks anda. Järjepidevus ja regulaarsus on iga investeerimise puhul oluline tegur, mida tuleb ka III samba puhul silmas pidada. Samuti tuleb valida enda vanusele ja sissetulekutele vastav riskitase,» ütles SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.
SEB andmete põhjal eelistavad nii püsikorralduste kui ka ühekordsete maksete tegijad kõrgema riskitasemega fondi, milleks on SEB Aktiivne pensionifond. Umbes 75 protsenti uutest rahapaigutustest III sambasse toimub nimelt sinna fondi.
Peaaegu iga kümnes SEB III samba fondi klient on tänavu alustanud regulaarset kogumist või teinud muudatuse püsikorralduses. Kuigi püsikorraldus sõlmitakse üldjuhul pikemaks ajaks (SEB fondides on 95 protsenti neist tähtajatud), ei ole summa kivisse raiutud ning vajadusel saab igakuist kogutavat summat suurendada või vähendada.