Uraani hind on plahvatanud
/nginx/o/2021/05/07/13765457t1h5b26.jpg)
19. september 2021, 19:00
Uraani hind on nelja nädalaga tõusnud 60 protsenti, kuna uus investeerimisfond alustas võimast ostukampaaniat.
Tuumaelektrijaamad seisavad uraani tarnete osas silmitsi konkurentsiga finantsinvestorite poolt, kes panustavad reaktorite kütusena kasutatava radioaktiivse materjali järsult kõrgematele hindadele ja nõudlusele.
Uraani spot hinnad olid augustis 2021. aasta madalseisus, enne kui nad hakkasid tõusma ja saavutasid nelja nädalaga 58-protsendilise tõusu. S&P Global Plattsi andmetel kauples hind reedel üle 47 dollari ja sel nädalal puudutas see esimest korda pärast 2012. aastat 50 dollari taset.
Morgan Stanley toorainestrateegid Euroopas ütlesid, et äsja asutatud Sprott Physical Uranium Trusti investeerimisfond on uraani taaselustunud huvi liikumapanev jõud. Kanadas asuv fond on ainus, mis hoiab futuurilepingute asemel füüsilist toorainet, vahendab Business Insider.
Tugevam investeerimisnõudlus uraani järele aitab tõsta spot turgu, mis on juba niigi elav, sest COVID-19 pandeemia tõttu on kaevanduste tarned häiritud. Alles juulis asutatud Sprotti uraanifond on alates augusti keskpaigast ostnud uraani spot turul massiliselt radioaktiivset ainet. Fond on ostnud kokku 12,6 miljonit kilogrammi uraani, sealhulgas osteti neljapäeval 658 tuhat kilogrammi uraani.
Fondi investeeringute põhjendus uraani kohta sisaldab seisukohta, et tuumaenergia on puhas ja tõhus energiaallikas, mis kogub üha enam poolehoidu poliitikakujundajate seas kogu maailmas, kes püüavad saavutada süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärke.
Maailma Tuumaenergia Assotsiatsiooni andmetel kasvab nõudlus uraani järele selle aasta 73 miljonilt kilogrammilt 93,4 miljoni kilogrammini 2030. aastal. Veelgi enam, 2040. aastaks oodatakse nõudluse tõusu 132 miljoni kilogrammini, mis tuleneb peamiselt elektritootmise suurenemisest Hiinas, kuna Peking püüab vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid.
Samal ajal väheneb uraani pakkumine 2025. aastaks 15 protsendi võrra ja 2030. aastaks 50 protsendi võrra, kuna uutesse kaevandustesse ei investeerita. Kui investorid jätkavad uraani ostmist, ootavad analüütikud, et kommunaalteenuste ettevõtted satuvad tõsise surve alla, et asendada pikaajalised tarnelepingud enne nende lõppemist.