Finantsinspektsioon sai riigikohtult valusalt vastu näppe: iga tehing pole veel turumanipulatsioon

Riigikohus tõmbas finantsinspektsiooni tõlgendusele Coop Panga aktsiatega tehtust korralikult vee peale. Foto: Eero Vabamägi

Finantsinspektsioon on mitmel juhul trahvinud Eesti investoreid turumanipulatsiooni eest. Riigikohus leiab, et seda on kohati ebaõiglaselt tehtud.
 

Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et turumanipulatsioonina on karistatav üksnes tegevus, mis finantsturgu reaalselt või vähemalt tõenäoliselt mõjutab.

Arutusel olnud juhtum puudutas Meelis Tikerpuud, kes tegi mullu 15. jaanuarist kuni 7. veebruarini Coop Panga aktsiaid ostes ja müües tehinguid iseendaga, kasutades kaht erinevat kontot.

Finantsinspektsiooni hinnangul oli tegemist turumanipulatsiooniga ja Tikerpuud karistati väärteo eest 500-eurose rahatrahviga. Inspektsioon leidis, et iseendaga tehinguid sooritades andis ta turule eksitavaid märguandeid Coopi aktsiate nõudluse kohta. Tikerpuu vaidlustas inspektsiooni otsuse Tartu maakohtus, kuid tema kaebus jäeti rahuldamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas täna maakohtu otsuse ja lõpetas väärteomenetluse.

Kolleegium nentis, et kui keegi kannab väärtpabereid ühelt enda väärtpaberikontolt teisele börsitehinguga, siis võib tõepoolest tekkida põhjendatud kahtlus, et tehingul pole majanduslikku sisu ja sellega soovitakse näidata kauplemisaktiivsust tegelikust suuremana. Samas pole tehingud iseendaga väärtpaberiturul keelatud ja ainuüksi sellest faktist ei piisa turumanipulatsiooni tõendamiseks.

Turumanipulatsiooni kindlakstegemiseks tuleb analüüsida erinevaid manipuleeriva tegevuse tunnuseid, mis võimaldavad hinnata, kas ja millist mõju konkreetne tegevus turule avaldas või oleks tõenäoliselt avaldanud. Näiteks tuleb tuvastada, millise osa moodustasid vaidlusalused tehingud või kauplemiskorraldused tehingute päevamahust, kas need koondusid lühikesse ajavahemikku, kas ja mil määral need mõjutasid finantsinstrumendi turuhinda, kas osa korraldusi hiljem tühistati jne.

Riigikohus märkis, et Tikerpuu asjas viitas inspektsioon ainult ühele turumanipulatsiooni tunnusele ehk aktsiate omaniku mittevahetumisele ja mainis lakooniliselt tehingute osakaalu päevasest tehingute kogumahust. Vaidlusaluste tehingute tegelikku või tõenäolist mõju turule aga inspektsioon täpsemalt ei kirjeldanud ja kohtumenetluses seda ei tuvastatud.

Kolleegium nentis, et praegusel juhul räägib turumanipulatsiooni vastu ka Tikerpuule ette heidetud tehingute väga tagasihoidlik rahaline väärtus (kokku ligi 7100 eurot). Samuti see, et kaubeldud 6350 aktsiat moodustaid Coop Panga aktsiatest vähem kui 0,007 protsenti ehk tühise osa.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer:

Riigikohtu tänasest otsusest ei tohiks jääda ekslikku muljet, justkui turumanipulatsioonina on tegevus karistatav üksnes siis, kui see finantsturgu reaalselt mõjutab või vähemalt on kohane selliseks mõjutuseks. Turumanipulatsiooni tuvastamise ja karistuse sidumine vaid reaalse mõjutusega turule on vaid üks elementidest, mis võib, kuid ei pea igakordselt sellistel puhkudel esinema. Antud juhtumi puhul tegi isik tehinguid iseenda erinevate kontode vahel, kasutades selleks börsi. Mõnel päeval moodustasid tema tehtud tehingud üle 7% kogu Coop aktsiate päevasest kauplemismahust. Vaatamata tänasele kohtuotsusele hoiab Finantsinspektsioon ka edaspidi turumanipulatsioonidel silma väga pingsalt peal ja vajadusel reageerib kohaselt. Eriti oluline on see tänasel ajal, kus järjest enam on tekkimas väikeinvestoreid. Turumanipulatsioon börsil on keelatud ja karistatav tegu, kuna moonutab seal toimuvat kauplemist ja hinna õiget kujunemist.

Finantsinspektsioon on ka varasemalt toonud välja mitmeid probleeme seoses finantssektori karistustega. Inspektsiooni hinnangul on finantssektori karistuste raamistik vananenud ja vajab hädasti uuenduskuuri.