Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Toorainenappus räsis Harju Elektri kasumit

Harju Elektri juht Tiit Atso FOTO: Madis Veltman

Harju Elekter kasvatas kolmandas kvartalis müügitulu, kuid kasum sulas oluliselt: põhjuseks toob kontsern pideva toorainenappuse ja elektri kallinemise.

Kolmandas kvartalis teenis Harju Elekter 42,2 miljonit eurot müügitulu, mida on pea 13% rohkem kui aasta varem. Seevastu sulas puhaskasum kvartalite võrdluses 46% 0,9 miljonile eurole.

«Harju Elektri kolmas kvartal näitas müügimahtude ja tellimuste taastumist, kuid täiskäigul töötamist pidurdas maailmas leviv tooraine defitsiit. Määramatus kallinenud tooraine tarnimisel toob kaasa pideva ümberplaneerimise vajaduse, mis on ebatõhus ja kulukas. See avaldab mõju kontserni majandustulemustele ja kasumlikkusele,» põhjendas tulemust Harju Elektri juht Tiit Atso.

«Kui möödunud kvartalites oli probleeme lehtmetalli defitsiidi ja hinnatõusuga, siis aruandekvartalis lisandus elektrienergia kallinemine ning mitmete muude materjalide ja põhikomponentide tarneraskused ja hinnatõusu surve. Kasumlikkust mõjutasid ka uute erialaspetsialistide palkamisest tingitud tööjõukulude suurenemine,» lisas Atso kasuminumbrit kommenteerides.

Atso ütles börsiteates, et müügitulu suurenes kõikides tegevusalades, peamise tulu andis aga elektriseadmeete müük 35,2 miljoni euroga. Siin aitas kaasa raamlepingute tellimuste mahu suurenemine. „Tellimuste täitmine sõltub olulisel määral ülemaailmsest olukorrast, kus materjalide ja komponentide kättesaadavus on märgatavalt raskendatud,“ nentis Atso.

Turgude lõikes jäi Eesti äri varasemaga üsna samale tasemele, Soomest saadud müügitulu kasvas, Norra müük läks taas käima, kuid Rootsi müügitulu langes.

Käesoleva aasta üheksa kuuga suurenesid Harju Elektril olulises mahus võlad tarnijatele, mis tõi kaasa kõikide kohustuste hüppe 42,1 miljonilt eurolt 56,7 miljonile eurole. Samal ajal suurenesid ka nõuded ostjatele.

Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 41,0 (eelmise aasta samal ajal 35,5) miljonit eurot. Müüdud toodete ja teenuste kulud, mis moodustasid äritegevuskuludest 89,7%, olid 37,1 (eelmise aasta samal ajal 32,1) miljonit eurot. Tööjõukulud kvartalite ja üheksa kuu võrdluses kasvasid, olles vastavalt 7,3 (eelmise aasta samal ajal 6,6) ja 22,3 (eelmise aasta samal ajal 20,0) miljonit eurot. Valdava osa tööjõukulude kasvust andis uue personali palkamine.

Lisaks mõjutas tööjõukulusid Harju Elektri sõnul lisatööde suurenemine ja pidev valmisolek tootmistsükli jätkamiseks. «Tööjõukulude ja keskmise töötasu kasvu mõjutab kõikidel turgudel tööjõupuudusest tingitud palgasurve ning Soome ja Rootsi töötajate osakaalu tõus kontsernis, sest Skandinaavia riikides on palgatase märgatavalt kõrgem kui Eestis ja Leedus,»ütles Atso.

Harju Elekter tegi lõppenud kvartalis 5 miljoni euro eest investeeringuid, pool sellest suunati Leedu tütarettevõtte tootmis-ja büroohoone laiendusse, lisaks alustati Allika Tööstuspargi laoruumikompleksi ehituse ettevalmistusega ning investeeriti näiteks ka päikeseelektrijaamadesse.

Harju Elektri aktsia on käesoleval aastal kallinenud 53% ja kaupleb 7,9 euro taseme juures.

Tagasi üles
Back