P, 29.01.2023

Mertsina: pensioniraha andis jaekaubanduse kasvule hoogu

BNS
Mertsina: pensioniraha andis jaekaubanduse kasvule hoogu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaubanduskeskus
Kaubanduskeskus Foto: Elmo Riig / Sakala

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul kannustas jaekaubanduse kiiret kasvu septembris teisest pensionisambast väljavõetud raha laekumine ja sellest osa jõudmine jaekaubandusse.

«Jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga kohandatud müügitulu kasv tegi septembris tugeva hüppe, kasvades aastases võrdluses 17 protsenti. Esimese üheksa kuuga oli kasv kokku 11 protsenti. Tegemist on küll kiire kasvuga, kuid see jääb maha 2005–2007 esimese poole müügimahtude suurenemisest,» kirjutab Mertsina Swedbanki majandusanalüüsis.

Ökonomist tõi välja, et jaekaubanduse müügikäibed ehk müügimahud koos tõusnud hindadega suurenesid septembris aga 23 protsenti ja üheksa kuuga kokku 14 protsenti. Kui lisada siia juurde veel mootorsõidukite müügi, siis oli see kasv üheksa kuuga isegi 18 protsenti.

Swedbanki andmetel hüppas Eesti residentide Eestis tehtud kaardimaksete käibekasv aastases võrdluses septembris 22 protsendini. Kui residentidele lisada juurde ka mitteresidendid, oli kasv isegi 25 protsenti. Ka oktoobris on Mertsina sõnul kaardimaksete kiire kasv jätkunud.

«Samuti tuleks arvestada, et koos pensionirahade laekumisega tõusid eraisikute hoiused 24 protsenti ehk 800 miljoni võrra ja võrreldes aasta algusega on need 1,6 miljardit eurot suuremad. See on 5 protsenti SKP-st. 11 miljardi suurune eraisikute hoiuste maht on aga 36 protsenti selleks aastaks prognoositud SKP-st,» märkis ta.

Kuigi suurenenud hoiused peidavad Mertsina sõnul endas potentsiaalset nõudlust, tuleks arvestada, et hoiuste portfell on jaotunud väga ebaühtlaselt.

«Suurte hoiustega inimeste osakaal on küll väike, kuid nende hoiused moodustavad proportsionaalselt suure osakaalu. Ja vastupidi – väikeste hoiustega inimesi on palju, kuid nende hoiuste osakaal on väga väike. Covidi-kriisi ajal on suurenenud rohkem suuremad hoiused,» selgitas ökonomist.

Tema sõnul tähendab see aga, et suure hoiuste mahu mõju tarbimisele jaekaubanduses ei maksaks ülehinnata, kuna eeldatavasti kulutatakse suuremaid hoiuseid rohkem kinnisvara- ja väärtpaberinvesteeringuteks, reisimiseks, autode ostuks ja muuks sarnaseks.

«Jaekaubandusettevõtete kindlustunne tõusis oktoobris viimase üheksa ja poole aasta kõrgeimale tasemele. Samas on jaekaubandusettevõtete lähikuude hinnakasvuootused tõusnud mõõtmisajaloo ehk vähemalt viimase 18 aasta kõrgeimale tasemele,» ütles Mertsina ning lisas, et ka tarbijate hinnakasvuootused on järsult tõusnud, ent tublisti on paranenud ka nende kindlustunne teha suuremaid oste.

«Ühest küljest on praegu palju eeldusi tugeva nõudluse jätkumiseks, samas on koos viiruse ulatusliku levikuga suurenenud risk ulatuslikumateks liikumispiiranguteks, mis võib jaekaubanduse äritegevust piirata. Eluasemega seotud ja energiahinnad on inflatsiooniga kohandatud palga suhtes oluliselt tõusnud ning nende jätkuv tõus võib hakata piirama kulutusi jaekaubanduses,» prognoosis ta.

Märksõnad
Tagasi üles