Balti riikide kõige usinamad rahakogujad elavad Leedus

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Leedukad on Baltimaade usinaimad rahakogujad
Leedukad on Baltimaade usinaimad rahakogujad Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane/Scanpix

Balti riikide kõige tublimad rahasäästjad elavad Leedus ja neile järgnevad Eesti elanikud, seevastu ligi kolmandikul Läti elanikest ei ole üldse sääste, selgub SEB korraldatud uuringust. Ligi kaks kolmandikku eestimaalastest plaanib järgmise aasta jooksul mõnda suuremat ostu ja valdavalt kavatsetakse kulutus teha säästude abil.

Rohkem kui kolme kuu palga suurune rahaline puhver on kogutud 36 protsendil ja kuni kolme kuupalga väärtuses sääste on 33 protsendil eestimaalastel, seevastu 17 protsenti pole üldse raha kõrvale pannud. Leedus on 39 protsenti kokku hoidnud enam kui veerandi aasta palgast ja säästudeta elab 15 protsenti inimestest. Lätis aga on enam kui kolme kuu palga suurused säästud vaid 29 protsendil ja sama paljudel puuduvad säästud.

Suuri oste plaanitakse teha säästude abil

Järgmise aasta jooksul plaanib 38 protsenti eestimaalastest remontida või sisustada oma kodu, 28 protsenti minna reisile, 22 protsenti osta kodumasinaid, 17 protsenti soetada auto ja sama palju plaanivad investeerida uude arvutisse või telefoni. Tervelt kolmveerand vastanutest ütles, et nad plaanivad nendeks kulutuseks raha säästa ning vaid 16 protsenti kavatseb võtta ostudeks laenu ja 6 protsenti kasutada krediitkaarti.

Meie lõunanaabrite aastaplaanid on sarnased. Kodu remont, reisimine ja auto ostmine on ostuplaanides kõige tähtsamal kohal. Ka kulutuste katmisel plaanitakse kasutada sama lähenemist – eelkõige ostude jaoks raha säästa: 76 protsenti leedulastest plaanivad kulud katta raha kogudes ja lätlastest on sama plaan 67 protsendil vastanutest.

«Enne suuremate ostude tegemist on mõistlik analüüsida erinevaid võimalusi ja esialgu kaaluda ise vajaliku rahasumma kogumist. Kuid alati pole see mõistlik või võimalik, sest kogumisele kuluks näiteks liiga pikk aeg või vähendaks säästude kasutamine pere ootamatuteks kulutusteks mõeldud rahalist puhvrit. Ettenägematute väljaminekute tarbeks võiks olla säästetud kolme kuu kulutuste jagu, mille kogumine võib võtta mitu aastat ning jätaks pere selleks ajaks ootamatuste korral palju haavatavamaks. Seetõttu on kodu renoveerimiseks, reisimiseks, auto või tehnika ostuks mõnikord mõistlik kasutada krediidilahendusi,» kommenteeris SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Koplimäe.

SEB uuring toimus juuli lõpust kuni augusti alguseni 2021. aastal. Kokku vastas Balti riikides 3000 inimest vanuses 18–65 eluaastat, neist Eestis 1000.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles