Euroopa Keskpank hoiatab eluasemete, rämpsvõlakirjade ja krüptovarade buumi eest
/nginx/o/2021/05/07/13765457t1h5b26.jpg)
18. november 2021, 07:05
Investorite võetud riskid tootluse otsimisel on muutnud turud korrektuurile vastuvõtlikuks.
Euroopa Keskpank (EKP) hoiatab, et eluasemeturgude, rämpsvõlakirjade ja krüptovarade liigne kasv on tekitanud haavatavuse, mis tuleb ilmsiks, kui oodatust kõrgem inflatsioon toob kaasa intressimäärade järsu tõusu, vahendab Financial Times.
Euroala majanduse tänavune taastumine koroonapandeemiast on vähendanud lühiajalisi riske finantssüsteemile, kuid see on toonud kaasa ka pikemaajaliste riskide kuhjumise, ütles EKP kolmapäeval oma kaks korda aastas esitatavas finantsstabiilsuse ülevaates.
Kasvav inflatsioon ja langevad intressimäärad on ajendanud investoreid võtma suuremaid riske tootluse otsimisel, mis on muutnud osa kinnisvara-, võla- ja krüptovarade turgudest üha vastuvõtlikumaks korrektuuridele, hoiatas EKP.
«Turgude korrigeerimise võib vallandada oodatust nõrgem majanduse elavnemine, arengumaade ebasoodsate arengute edasikandumine või turu ootuste järsk kohandumine seoses rahapoliitika normaliseerimise edasise kulgemisega,» sõnas keskpank.
Euroala inflatsioon tõusis oktoobris 13 aasta kõrgeimale tasemele ehk 4,1 protsendini, mis ületab oluliselt EKP 2 protsendi eesmärki. Keskpank märkis kolmapäeval, et on oht, et hiljutised pinged ülemaailmsetes tarneahelates ja energiahindade tõus võivad avaldada oodatust pikemaajalist mõju inflatsioonile, kuid samas teatati varem, et ei kavatseta järgmisel aastal intressimäärasid tõsta.
EL-i kinnisvarahinnad kasvasid teises kvartalis aasta võrdluses 7,3 protsenti, mis on kiireim tõus alates vahetult enne 2008. aasta finantskriisi. EKP ütles, et ülehindamise märgid sagenevad, mistõttu paljud Euroopa eluasemeturud on vastuvõtlikud korrektsiooniks, ja hoiatas laenustandardite halvenemise eest.
EKP sõnul on eksootilisemad turusegmendid, näiteks krüptovarade turud, samuti jätkuvalt spekulatiivse volatiilsuse all. Lisaks mainiti, et pangandusväline finantssektor seisab jätkuvalt silmitsi kõrgendatud krediidiriskiga, mis tuleneb suurenenud investeeringutest riskantsematesse rämpsvõlakirjadesse, mille reiting on alla investeerimisjärgu.
Keskpank raputas samas omale tuhka pähe, et nende enda ülimalt lõdva rahapoliitika, mille raames nad langetasid intressimäärad sügavale negatiivsele tasemele ja ostsid triljonite eurode eest võlakirju, on suurendanud stiimuleid võtta rohkem riske, mis võivad muutuda ülemääraseks ja viia süsteemse riski kuhjumiseni.
Siiski märgiti, et peamised vahendid nende riskide vastu võitlemiseks on makrotasandi usaldatavusnormatiivid, mitte aga vastu tuult rahapoliitikat karmistada enam, kui on vaja inflatsioonieesmärgi saavutamiseks.