Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Investorite raha püüdev Eesti portaal lubab inimestele 10 euroga metsa

Metsaosanikuks saanud investor võib uut vara üle vaatamas käia. FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Fundwise‘is kogub investoritelt raha värske Eesti firma LandEx, mis pakub huvilistele võimalust paari euroga maaomanikuks saada. Millised õigused värskel maaomanikul olema saavad, selgub aga alles tulevikus.

LandEx tahab Fundwise‘i platvormil koguda vähemalt 150 000 eurot ettevõtte arendamiseks. Firma lubab esimest maainvesteeringute portaali, mis on juba tasapisi töös.

Praeguseks on investorid Fundwise‘il ettevõtmisele andnud veidi alla 86 000 euro, napilt 57% miinimumeesmärgist. Raha läheks otse firma tegevuse arendusse, see pole mõeldud maade kokkuostuks.

Hetkel on ettevõttel kolm maatükki, kokku 35 hektarit, ning üle 700 investori.

Uus moodus maaomanikuks saada

Kui Eestis on tavaliselt nii, et maatüki või metsa ostmiseks tuleb kanne kinnitada notaris, siis LandEx on leidnud teistsuguse variandi, mis maaosakutega kauplemist võimaldab: nimelt ostab maatüki portaali ja investorite vahele tekitatud vahekeha-ettevõte ning investorid on siis omakorda ettevõtte osanikud.

Õigus maale tekib vahekeha ja investori vahel sõlmitava laenulepinguga. Portaali eestvedaja Randy Padar nentis, et nemad oleksid tahtnud teha nii, et investor oleks otse maaomanik, kuid seaduste järgi seda teha ei saa – sellepärast vahekeha loodigi.

See meetod on tuntud ühisrahastusettevõtmiste puhul. Kuigi Padar ütleb, et sisuliselt on investor ikkagi maaomanik, siis on hetkel veel ebaselge, mida investor täpselt saab. Kindel on see, et ta saab tootlusest osa - nii nagu näiteks EfTENi ärikinnisvara fondide puhul.

Praegu on LandExil välja ostetud kolm maatükki: põllumaa, metsamaa ja looduskaitseala ning Padar ütleb, et sisuliselt saaks investor raha ühelt poolt iga-aastasest maa väärtuse kasvust, teisalt aga näiteks renditulust ja metsade majandamisest saadavast tulust.

Maade haldajateks saavad professionaalsed maahaldajad, kellele makstakse tasuks ühekordselt 3-5% maa väärtusest. Kui renditulu tiksuks investori kontole regulaarselt, siis maa hinna tõusu saaks ta rahaks teha ainult siis, kui leiab järelturul oma maajupile ostja – nii et siin võib likviidsusega probleeme olla.

Õiguslikult on veel lahtisi otsi

Padari sõnul on inimeste huvi suur ka looduskaitsealuste maade vastu, siit ei ootagi inimesed suurt tulu – kuigi seda võib ka riigi toetustena tulla. Otsitakse pigem emotsionaalset väärtust ja soovitakse anda panus looduskeskkonna hoidu.

Kuigi investor on justkui maa omanik, siis kõiki maaomaniku õigusi ta ei saa. Näiteks ei saa ta panna oma metsaosakuid hüpoteegi alla, nagu see pärismaaga võimalik on. Samuti on veel selgitamisel see, kui palju õiguseid investor seoses tehinguga saab: näiteks kas värske metsaomanik võib minna ja oma metsast jõulukuuse võtta? Kuidas on näiteks selle seadusesättega, mis võimaldab Eestis metsaomanikul ilma metsateatiseta aastas 20 tihumeetrit puitu oma tarbeks välja vedada?

Tõenäoliselt saab õigustega olema nii nagu näiteks kinnisvarafondide puhul, kus osanik annab kinnisvaraga seotud õigused üle haldajale ning tegeleb ainult tootluse sissekasseerimisega. Kuid maaomanikul saab olema siiski mõningaid eeliseid: Padar ütles, et hetkel on võimalik investoritele anda näiteks jahi- ja kalastusõiguseid.

Tagasi üles
Back