Nõuanded: mida enne aasta lõppu teha, et saada III pensionisamba sissemaksetelt 20 protsenti raha tagasi (2)
20. detsember 2021, 10:06
Kolmanda pensionisamba investoritel soovitatakse võimalusel enne aasta lõppu oma III sammas «maksimaalselt täis laduda», et kasutada pakutavaid soodustusi.
Kui paigutada kalendriaasta jooksul III sambasse oma maksustatavast tulust kuni 15 protsenti, saab 20 protsenti ehk tulumaksu osa sellelt summalt järgmisel aastal tagasi. Kõlab lihtsalt – aga paraku ei saa seda soodustust sugugi kõik kasutada.
Mida tähendab see, et soodustuseks sobivate sissemaksete piirmäär on 6000 eurot? Mida teha, kui oled kandnud III sambasse suuremad summad? Mida veel silmas pidada? Neile ja teistele küsimustele vastab SEB fondijuht Endriko Võrklaev.
Kas III sambasse saab tulumaksusoodustuse saamiseks investeerida kuni 15 protsenti bruto- või netopalgast? Või saab maksimaalselt 6000 eurot panna? Millist numbrit peab jälgima?
Kolmanda samba puhul on oluline brutopalk. Lisaks regulaarsele palgale saab arvesse võtta ka aasta jooksul makstud boonused ja preemiad. Samuti saab palgale ja preemiatele liita muud saadud ja maksustatud tulud, näiteks renditulu. Aastane maksimumpiir 6000 eurot on oluline nende jaoks, kes teenivad kuus keskmiselt üle 3300 euro. Kui inimene teenib alla nimetatud summa, tuleks jälgida 15 protsendi piirmäära.
Kui aga brutosissetulek jääb näiteks alla 620 euro kuus, tuleb III sambasse investeerides olla tähelepanelik. Sellisel juhul on makstud tulumaksu summa väike ja see ei pruugi katta 20 protsenti III samba sissemaksete pealt ning maksutagastust täies ulatuses kasutada ei saa.
Isikliku maksimaalse summa leidmiseks on mõistlik kasutada pensionikalkulaatorit või võtta ühendust panganõustajaga.
Miks soovitatakse just aasta lõpus III sambasse maksimaalselt investeerida?
Aasta lõpus on inimesel laekunud tuludest parem pilt ja vajadusel saab teha III sambasse lisasissemakse, et oma kogu tulumaksulimiit ehk 15 protsenti brutosissetulekutest ära kasutada – pidades samal ajal silmas piirmäära 6000 eurot aastas.
Paljud pensionikogujad investeerivad III sambasse regulaarselt iga kuu 15 protsenti brutopalgast, kuid sinna saab alati teha ühekordseid, vabalt valitud suuruses lisasissemakseid. Igal kalendriaastal on ühesugune 20 protsendi soodustus, kuid käesoleval aastal kasutamata jäänud limiit järgmisse aastasse üle ei kandu.
Kui ma kandsin III sambasse lubatust rohkem, mis siis saab?
Kolmandasse sambasse ei ole keelatud investeerida ka rohkem kui 15 protsenti brutotulust või üle 6000 euro aastas, kuid piirmäära ületavalt osalt tulumaksutagastust ei saa. Üle piirmäära ei ole mõistlik investeerida juhul, kui on plaanis kogutud vara enne pensioniiga või pensionieas korraga välja võtta. Raha ennetähtaegsel väljavõtmisel rakendub 20 protsenti või 10 protsenti tulumaks ning seda rakendatakse mitte ainult teenitud kasumile, vaid kogu väljavõetavale summale.
Kui on siiski juhtunud, et on tehtud piirmäärast suurem sissemakse, ei ole selles ka otseselt midagi halba – raha kasvab fondis endiselt finantsturgude käekäigu ja fondi tulemuste alusel.
Kuidas III samba fondid töötavad?
Pensionifondid on erineva investeerimisstrateegia, riskitaseme, tasumäära ning nii aktiivse kui ka passiivse juhtimisstiiliga. Seetõttu tasub sarnaselt II sambaga ka III samba olukord aeg-ajalt üle vaadata, et koguda endale sobivas fondis.
Passiivse pensionifondi puhul on piltlikult öeldes «gaas» kogu aeg põhjas ja «piduripedaal» puudub, aktiivselt juhitavas fondis töötavad aga nii gaasi- kui ka piduripedaal. Aktiivsed ja passiivsed fondid võivad erineda ka geograafilise fookuse või riskitaseme poolest. Kui passiivses fondis suunatakse investorite raha täies ulatuses globaalsetele turgudele, siis aktiivselt juhitavate fondide portfellist leiab ka kodupiirkonna ettevõtteid, kinnisvara ja isegi metsainvesteeringuid. Kõrgema riskiga fond, näiteks SEB Aktiivne Pensionifond võib piiratud määral ka võimendust kasutada, investeerides aktsiatesse üle 100 protsendi.
Kui ma kardan börsikrahhi, kas ma saan midagi teha, et oma investeeringuid kaitsta?
Pensionifonde saab omavahel ka vahetada ning erinevalt II sambast, kus vahetuste realiseerumine võib võtta kuid, toimuvad III sambas fondivahetused kohe ning seda on lihtne teha.
Mida kujutab endast III pensionisammas?
Paljud arenenud riigid on pensionisüsteemi üles ehitanud kolmesambalisena. Riiklik, jooksvatest maksudest rahastatav I sammas on minimaalne baas, millele lisanduvad kohustuslik ja vabatahtlik kogumispension ehk II ja III sammas. Selliselt hajutatakse riske ning ei panda pensionit sõltuma vaid ühestainsast sambast või ainult järeltulevatelt põlvedelt kogutavatest maksudest.
Lisaks kolmele sambale julgustatakse inimesi ka iseseisvalt investeerima ehk vajadusel looma endale neljanda, viienda jne n-ö pensionisamba.
Kust ma leian endale sobiva III samba fondi ja kuidas ma liituda saan?
Kõige lihtsam on seda teha oma kodupangas. Selleks on vaja esitada III samba valikuavaldus ning teha igakuiseks sissemakseks soovitavalt püsikorraldus. Seda saab tavaliselt mugavalt internetipangas vormistada.
Kust III sammas üldse alguse sai?
Vabatahtlik ehk III pensionisammas sai Eestis alguse juba 1990. aastate lõpus ehk mitu aastat enne kohustusliku kogumispensioni algust 2002. aastal. Seetõttu on ka mitmed III samba pensionifondid vanemad kui II samba pensionifondid. Näiteks SEB III samba SEB Tasakaalukas Pensionifond alustas aastal 2000 ning kõrgema riskiga SEB Aktiivne Pensionifond aastal 2004.