ETTEVAATUST! ⟩ Konservatiivsed pensionifondid võivad intressitõusu juures obaduse saada (1)
23. detsember 2021, 13:16
Kui ükskord tuleb korralik intressitõus, siis võlakirjad saavad tuntava löögi.
«Võlakirjaturule mõjuksid kõrgemad intressimäärad hävitavalt,» kirjutas LHV fondijuht Andres Viisemann LHV kuuülevaates. «Kui intressimäärad tõuseksid 2%, kukuks näiteks kümneaastase niinimetatud riskivaba võlakirja hind umbes 20%.»
Kuna konservatiivsed pensionifondid on võlakirju täis, siis saaks ka nendes raha hoidjad osakulangust ise tunda. Muidugi pole pensionifondid nii pikaajalisi võlakirju täis, mis piirab kaotust. Lisaks võivad teise samba konservatiivsed pensionifondid hoida kuni 10% aktsiates või sootuks kinnisvaras, kuid see ei muuda suurt pilti.
Pangad soovitavad, et konservatiivsesse fondi tasub minna mõned aastad enne pensionile jäämist, et vältida suuremat varade väärtuse kõikumist. Kui raha on pikemat aega kasvatatud, kas siis on ikka hea idee olla valmis lühikese aja jooksul märkimisväärsel osal hävida? Loomulikult pakuvad ka aktsiad börside karuturgude näol kukkumisega raha kaotamise võimalust, kuid aktsiad on ajalooliselt saanud võlakirjadest paremini inflatsiooniga hakkama.
Pangad: asi pole nii hull, langus tuleks väiksem
«Võlakirjaturud üldiselt saaksid intresside tõustes kindlasti löögi. Võlakirjakesksed pensionifondid kindlasti vähem, sest nad ei võta reeglina nii palju riski kui tavalised fondid või turu keskmine. Sellele lisaks veel läheks mõistlikult juhitud pensionifondidel veelgi paremini – kellelgi ei ole sundi võtta palju intressiriski kui võit sellest riskist on nii madal kui see on täna,» ütles LHV fondijuht Romet Enok. «Fondidel on võimalus otsida varasid mujalt segmentidest. See kõik on lihtsamini prognoositav osa. Keerulisem osa on, et intresside tõustes tuleks neid lööke mujalt veel. Väga väga paljude aktsiate hinnalangus saaks olema selgelt hoopis suurem kui võlakirjadel. Oma hüüdnime vääriv investeerimisguru Bill Gross on öelnud, et langevad intressid on olnud kaasaegse ärimaailma emapiim. Intresside tõusmine keeraks selle kraani piltlikult koomale (ütleks optimist) või kinni (ütleks pessimist).»
«Finantsteooria ütleb, et pensionieale lähenedes peaks inimene oma pensioni investeeringute riski vähendama, viies aktsiate osakaalu portfellis allapoole. Lühem investeerimishorisont tähendab, et aktsiatel on vähem aega, et võimalikust langusest taastuda, mille tõttu peaks nende osakaalu alandama, et vähendada nende hinnakõikumiste mõju portfelli väärtusele. Kuid riski vähendamine peaks toimuma järk-järgult. Ehk ei ole soovitatav ühe korraga minna aktsiafondist võlakirjafondi, vaid tuleks muuta aktsia- ja võlakirjafondide osakaalud portfellis väikeste sammudena. Sellisel juhul ei avalda riski alandamise otsuse ajastus portfelli tulemusele suurt mõju ning riskitaseme vähendamist peaks teostama vastavalt oma investeerimisplaanile sõltumata turuliikumistest,» soovitas Luminor Pensionsi riskijuht Anton Skvortsov. «Kas, millal ja kui palju intressimäärad tõusevad on keeruline prognoosida ning selliste prognooside järgi oma investeerimisotsuste tegemise puhul tegeleb inimene turu ajastamisega. Ja ajalugu on näidanud, et korrektne turu ajastamine on väga keeruline ning isegi paljudel asjatundjatel on raskusi turu järjepideva korrektse ajastamisega. Seetõttu peaks inimene tegutsema vastavalt oma investeerimisplaanile ja mitte üritada turgu ajastada.»
«Lisaks kuigi lühikeses perspektiivis tähendab intressi tõus võlakirjafondidele negatiivset mõju, toob pikemas perspektiivis intressi tõus võlakirja investoritele kasu selle tõttu, et võlakirjade lunastamisest saadud raha reinvesteeritakse kõrgema tootlusega,» jätkas ta. «Tuleb ka arvestada, et aktiivsete fondide fondijuhid tegelevad riskijuhtimisega, korrigeerides fondi investeeringuid vastavalt turu olukorrale ning üritades vähendada potentsiaalse intressitõusu negatiivset mõju. Sellest tulenevalt on suure tõenäosusega ka lühiajaline negatiivne mõju konservatiivsete fondide hinnale oluliselt väiksem kui väljatoodud 10-aastase võlakirja hinna langus.»
«Ükski investeerimisvõimalus ei ole riskivaba ja kahtlemata võivad ka konservatiivsed pensionifondid teenida negatiivset tootlust. Siiski on kaotuste ulatused üldjuhul väiksemad. Järsu intressitõusu korral ei jää ilmselt puutumata ka aktsiaturud, küsimus on, millised varaklassid kaotavad järsu intressitõusu korral vähem. Eesti konservatiivsetest fondidest on kõige kõrgema intressiriskiga passiivsed indeksfondid, mis on vastavalt indeksile pidevalt suures ulatuses pikemaajalistes võlakirjades, sõltumata intressimäärade väljavaadetest,» ütles SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev. «Hästi koostatud aktiivselt juhitava konservatiivse fondi portfell aitab suuremaid kaotusi vältida ka intressitõusude negatiivsete stsenaariumite korral. SEB Konservatiivne Pensionifond on pikemaajaliste võlakirjade kõrval investeerinud lühema tähtajaga ning ujuva intressimääraga võlakirjadesse, mis püsivad intressimäärade tõusu korral stabiilsemad. Üle poole SEB Konservatiivse Pensionifondi portfellis olevatest pikema tähtajaga valitsusvõlakirjadest on nn. inflatsioonikaitsega võlakirjad (inflation linkers), mille intress ja põhiosa on seotud tarbijahinnaindeksi liikumisega. Kuna tõusvad intressimäärad käivad sageli käsikäes kiireneva inflatsiooniga, saavad selliste võlakirjade omanikud inflatsioonist hoopis kasu. Oleme ka ligi 10% konservatiivse fondi portfellist investeerinud aktsiatesse. Aktsiate valikul aitab tõusvatest intressimääradest võita näiteks finantssektori aktsiate kõrgem osakaal.»
«Loomulikult on võlakirjaportfelli või -fondi haldamine intresside tõusutsükli taustal palju keerulisem kui langusfaasis. Siiski pole kaotused taolistesse portfellidesse tingimata paratamatult ette määratud või sisse kirjutatud. Sealjuures pole karmistuva rahapoliitika puhul tüüpiliseks intressimäärade liikumiseks sugugi mitte kõigi tähtaegadega võlakirjade intressimäärade tõus samas ulatuses. Kui turuosalised hindavad keskpankade poliitikat edukaks, on tavapärane, et pikema tähtajaga võlakirjade intressimäärad tõusevad oluliselt vähem kui lühema tähtajaga võlakirjade intressitasemed. Välistatud pole ka koguni erisuunalised liikumised, s.t. sama riigi ja riskitaseme, kuid erineva tähtajaga võlakirjade hinnad osalt tõusevad ja osalt langevad. Nimetatu oli pelgalt üks näide illustreerimaks, et igasugustes oludes on portfellijuhtide käsutuses piisavalt vahendeid ka konservatiivse võlakirjafondi varade kaotustest säästmiseks,» ütles Swedbank Investeerimisfondid ASi portfellihaldur Katrin Rahe. «Sealjuures tuleb märkida, et viimase kümne aasta jooksul on intressimäärade tõusutsükli alguse «hoiatusi» euroalal olnud korduvalt. Seega on portfellijuhtimise seisukohast alati õhus oht liiga varakult valmistuda stsenaariumiks, mis ei realiseerugi. Sel korral siiski hindame ka meie tõusutsükli algust väga tõenäoliseks ning seetõttu jälgime ning valmistume K10 fondis vastavalt olukorra arengutele taolise stsenaariumi realiseerumiseks. Lisaks eelpool nimetatud eri tähtaegade valikule on võimalusi juhtimiseks ka krediidiriski taseme osas ning lisaks on konservatiivsetes fondides teatavas ulatuses lubatud ka varad, mis pole võlakirjad.»
«Keegi meist ei tea kindlalt, kas intressid tõusevad. Paljud fondijuhid on oodanud intressimäärade tõusu juba 10 aastat, aga intressid on selle aja jooksul järjest alanenud,» ütles Tuleva juht Tõnu Pekk. «Ühegi Eesti konservatiivse pensionifondi vara ei ole 100% paigutatud 10-aastastesse võlakirjadesse – pigem on portfelli võlakirjade keskmine pikkus 6-7 aasta juures. Seepärast on nende tundlikkus Andres Viisemanni ennustatud 2% intressitõusule ka väiksem: nii 10-12%, mitte 20%. Aga ta juhib tähelepanu olulisele asjale: võlakirjade väärtus kipub kõikuma vähem kui aktsiatel, aga see ei tee tähenda kaugeltki, et need oleks riskivaba investeering, mis igas turusituatsioonis oma väärtuse säilitab. Väiksema volatiilsuse eest tuleb maksta kõrget hinda - kindlasti jääb sinu investeering konservatiivses fondis alla inflatsioonile.»
Mida teha pensioniea lähenedes pensionifondidesse kogunenud rahaga?
Paar asja, mida ma mõtleksin läbi, kui jääksin lähiaastatel pensionil, märkis Pekk.
1. Millal ja kuidas ma pensionisambasse kogutud vara kasutada tahan? Ei ole mingit kohustust kohe pensionile jäädes raha välja võtta - kui plaan on veel vähemalt 10 aastat edasi koguda või raha vähehaaval fondipensionit võtta, pole tegelikult vajadust aktsiafondist võlakirjafondi üle kolida.
2. Kui on kindlasti lähema paari aasta jooksul pensionisamba raha vaja, kaaluksin võlakirjafondi kõrval hoopis vara pensioni investeerimiskontole PIK-i suunamist - siis hoiaks seda seal lihtsalt pangadeposiidis.
3. Pensionifondi tasud on alati olulised, aga eriti terava pilguga peab vaatama võlakirjafondi tasusid - enamik pankade võlakirjafonde on nii kõrge tasuga, et lähiaastatel on negatiivne tootlus sisuliselt garanteeritud.