Uued tulijad, petturid ja noored investorid: need on lõppeva aasta loetumad lood
28. detsember 2021, 06:28
/nginx/o/2021/12/23/14276581t1h3347.jpg)
Investorite jaoks oli lõppev aasta väga tegus: nii palju uusi tulijaid korraga pole Tallinna börs veel näinud. Lisaks investortele aktiveerusid ka petturid - raju aastat peegeldab ka investorirubriigi loetumate lugude edetabel.
Investorite jaoks on igal ajal kaks suurt teemat: kuidas kasvatada raha ja kuidas mitte kaotada raha. Seda näitavad ka selle aasta kõige loetumad lood.
Konkurentsitult kõige loetum investeerimisega seotud lugu räägib sellest, kuidas inimesi manipuleeritakse sularaha sõna otseses mõttes päti kätte andma - ja see töötab.
Lõppenud aasta läheb ajalukku võimsa kinnisvararalli poolest: pangad kinnitasid kui ühest suust, et rahvas võttis laenu, nagu homset poleks. Ja õige kah: kui detsembris selgus, et inflatsioon hakkas meie maal 9 protsenti ületama, siis kes vähegi maksujõuline, laseb oma kulutused inflatsioonil kinni maksta. Nüüd on küll Eesti keskpank öeldnud, et tahab seda laenupidu pidurdada. Kinnisvarapeol on aga oma varjukülg: tavalist palka teenivale inimesele muutub unistus oma kodust aina kättesaamatumaks.
2021. aastal tehti ära ajalooline otsus ja anti inimestele võimalus, II pensionisamba rahad soovi korral välja võtta. Seda võimalust kasutasid kümned tuhanded eestimaalased ning sügisel järsult turule lisandunud enam kui miljardit eurot peetakse ka üheks väiksemaks kinnisvarabuumi põhjustajaks.
Ajal, mil turud tõusid, inimesed suurt reisida ei saanud ja rohkem raha kätte jäi, hakkas rahvas aina enam investeerimise peale mõtlema. Seepärast pole imestada, et loetumate lugude sekka sattusid ka artiklid Eesti inimestest, kes on raha kõrvalepanemise ja investeerimisega endale elustiili välja võidelnud, milles palgatööl on väga väike roll mängida.
Aasta jääb ettevõtjatele ja tarbijatele meelde ka suurte tarneraskuste tõttu ning vast esimest korda peale nõukogude aega võis juhtuda, et soovitud asi oli kas poes otsa saanud või ei jõudnudki see mõistliku aja jooksul Eestimaale. Kaubaveo eest tuli järsku maksta hoopis suuremaid summasid kui varem ning see omakorda tegi hinnad poes kallimaks.
/nginx/o/2021/12/02/14237970t1hd74f.jpg)
Mida teeksid, kui kaotaksid kinnisvaraga teenitud miljoni ja alles jääks üksnes tühjad pangakontod? Üüriinvestor ja ettevõtja Katri Teller haaras härjal sarvist ja ehitas mõne aastaga üles veel suurema portfelli.
Eesti pankades ja ametiasutustes on igat masti PIN-koodide sisestamine nii igapäevaseks muutunud, et pättidel on hõlbus inimestelt paroole välja meelitada.
Üüriturul on praegu miljoni euro küsimus, kas üüri saab tõsta samas tempos nagu tõuseb ka kinnisvara hind? Või lööb see üürnikul jalad päris alt.
Eesti investorite üheks tähetunniks oli kahtlemata finantstehnoloogiaettevõtte Wise'i, endise nimega Transferwise'i turuletulek. Kõik sellega seotu pakkus investoritele kevadel palju spekulatsiooniainet ning juulikuise IPO ajal kasutasid sajad investorid võimalust seda väärtpaberit soetada.
Lõppev aasta läheb lisaks koroonapiirangutele ajalukku ka muude uute regulatsioonide ja piirangute tõttu. Kevadel hakkas Euroopa Komisjon kaaluma, kas keelata ära kõik sularahatehingud, mis ületavad 10 000 euro piiri.
/nginx/o/2021/08/22/14011624t1h6678.jpg)
Janeli Ruusmann seikles aastaid välismaal, töötades restoranides. Kodumaale naastes arvas ta, et läheb nüüd stabiilsele palgatööle – kuid avastas siis enda jaoks kauplemise.
Aardekütid on arvamusel, et nad on lõpuks läbimurde äärel maailma suurima aarde leidmisel.
Augustis löödi lukku II pensionisambast lahkujate arv. Valitsus käivitas kampaania, et inimesed lahkumisavaldused tagasi võtaksid. Bilanss: esimeses voorus lahkus sambast 1,3 miljardit eurot. Lahkumisavaldusi võeti tagasi 46 miljoni euro ulatuses.
Pensionireformi teema küttis kirgi terve esimese poolaasta vältel. BestCredit tegi uuringu, mille kohaselt enam kui 10 000 valdavalt madalama haridusega inimest olevat plaaninud pensioniinvesteerigust loobuda ja tasuda rahaga eluasemelaenu.
Aasta lõpus tuli suurüllatus toidukullerifirmalt Woltilt. 7 miljardi euro suuruse tehingu tagajärjel läheb Wolt USA Doordashi omandusse. Wolti juht Miki Kuusi andis Postimehele intervjuu, kus ütles, et ainuüksi Tallinnas kasutab nende teenust juba 20 protsenti täiskasvanutest. Kullerite armee kasvab mühinal, kuid surmaheitlusest konkurent Boltiga rääkida ei saa.
Lõppeval aastal kallines peaaegu kõik, mis kallineda sai, toorainete hinnad tõusid kordades, mitte enam protsentides. Seda märkasid ka kõik, kes kodus remonti teha soovisid. Suvi tõi aga pisut leevendust.
Spekulatsioonid Transferwise'i IPO ümber hoidsid investorite meeli ärevana. Aktsia on alates IPOst Londoni börsil kaotanud 23% oma väärtusest ning kaupleb 7,3 naela taseme juures.
Wise'i IPO järel juulis tulid uudispommiga välja Eesti valitsus ja Eesti Energia: peale aastatepikkust vindumist lükatakse nüüd Enefit Greeni aktsiad lõpuks ometi investeerimisnäljase rahva ette! Aktsiale joosti tormi, kokku märkis seda 60 000 investorit, mis on Tallinna börsi rekord. Aktsia on alates börsiletulekust kerkinud 11%, märkijate jaoks on tõus veelgi mehisem. Kui millegi üle nuriseda, siis ainult selle üle, et inimesed ei saanud kuidagi soovitud aktsiakogust kätte.
/nginx/o/2021/05/01/13756150t1h0950.jpg)
Jekaterina Tint on investeerimisega tegelenud 10 aastat. Selle aja jooksul on ta suutnud portfelli kasvatada nii suureks, et ainuüksi sellest jaguks vajadusel pere toitmiseks.
Suureks teemaks oli lõppeval aastal rohepööre. Peagi lubatakse roheprojektidesse pista meeletuid summasid. Kuid Euroopat on tabanud probleem: uusi energiaallikaid ei jõua nii kiiresti juurde ehitada kui vanu kinni pannakse. Kui tuleb külm talv, on vesi ahjus.