T, 31.01.2023

Eestit ootab ees maksumuudatuste tulevärk: uusi õigusi saavad ettevõtjad

Parandatud!
Liina Laks
, majandusajakirjanik
Eestit ootab ees maksumuudatuste tulevärk: uusi õigusi saavad ettevõtjad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Tõenäoliselt meenemünt, mis vermiti siis, kui 1545. aastal sai Tartu piiskopiks Jodokus von der Recke. Ametisse pühitsemisega kaasnes sõrmuse sõrme panemine, mündil on sõrmusekujuline ring.
Tõenäoliselt meenemünt, mis vermiti siis, kui 1545. aastal sai Tartu piiskopiks Jodokus von der Recke. Ametisse pühitsemisega kaasnes sõrmuse sõrme panemine, mündil on sõrmusekujuline ring. Foto: Kristjan Teedema

Maksu- ja tolliamet kogus kokku rea olulisi muudatusi, mis käesoleval aastal juba kehtivad või lähikuudel kehtima hakkavad.

Suur hulk kehtima hakkavaid seadusemuudatusi puudutab esmajoones ettevõtjaid, aga mitmed neist on ka tavainimesele olulised.

Üks oluline muudatus puudutab neid ettevõtteid, kes müüvad kasutatud kaupa. Kui seni on olnud nii, et maksustatakse ostu- ja müügihinna vahe, siis nüüd määrab müüja kauba maksustatava väärtuse kogu maksustamisperioodi ostu-müügi tehingute alusel, mitte iga eseme kohta eraldi. Selline maksustatava väärtuse arvutamine on põhjendatud sellistel juhtudel, kui tavaarvestus on liiga keerukas.

Meenemünte puudutav seadus muutub selliselt, et kui seni kaubeldakse nendega käibemaksuvabalt, siis alates juulist lisandub neile käibemaks. Meelis Atonen Tavidist viitas, et see muudab investeeringuhõbeda müntidesse investeerimise Eestis mõttetuks.*

Pakendiseadust muudetakse nii, et korduvkasutatav pakend võib ka olla midagi muud kui purk või pudel ehk see on ka see karp, mille saab inimene kaupluse soojaletist. Kui müüja korduvkasutatud pakendeid tagasi ei võta, siis määratakse see kauba maksustatava väärtuse hulka ehk see muutub müüja jaoks maksustatavaks käibeks.

Maksuparadiisist püütakse makse kätte saada

Tulumaksuseaduses saab varasemalt pehmemat nime kandnud madala maksumääraga territooriumist maksualast koostööd mittetegeva jurisdiktsiooniga. Tulumaks peetakse kinni maksuparadiisis asuvale juriidilisele isikule Eesti residendidle osutatud teenuste eest makstavalt tasult. Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete maksustamisel lähtutakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirjast.

Muudatuse järgi ei kohaldata Eesti residendist äriühingu edasimakstavale dividendile ja püsivale tegevuskohale omistatud kasumile tulumaksuvabastust, kui dividendi maksev äriühing või püsiv tegevuskoht asuvad maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis.

Eesti residendist füüsilise isiku kontrolli all oleva maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu maksustatakse füüsilise isiku tuluna olenemata sellest, kas juriidilise isiku tulu on kasumit jaotanud.

Igakuine maksuvaba tulu kohaldamine mitteresidendile tehtud väljamaksele

Alates sellest aastast võivad kõik Euroopa majanduspiirkonna riikide residendid (Euroopa Liit pluss Norra ja Lichtenstein ja Island) saada 500-eurost tulumaksuvabastust sarnaselt Eesti residentidega, kui neil siin tulu tekib. Seda sai tegelikult ka varem, aga seda arveldati kord aastas tuludeklaratsiooniga. Nüüd saab mahaarvamisi teha kord kuus.

Lootusetu võla korral käibemaksu maksma ei pea

Kui varem ütlesid Eesti seadused ja maksuamet, et oma mure -, maksad ka sulle tekitatud võla eest, siis nüüd muudetakse seadust nii, et kui klient on lootusetult võlgu, saab Eestis asuv müüja vähemalt maksukoormust vähendada. Päris lihtne see aga pole ning suurte arvete korral tahetakse näha kohtulahendit. Siin on uued reeglid:

  • võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt käibemaksuseaduse §-le 37;
  • käibemaksusumma on tehingult arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;
  • nõuet pole võõrandatud;
  • arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, välja arvatud järgmises punktis nimetatud juhul;
  • suurema kui 30 000-eurose käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga;
  • nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu (see tähendab – nõue on bilansist eemaldatud);
  • kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses;
  • maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.

*Parandatud: algselt oli info tagurpidi. Vabandan!

Märksõnad
Tagasi üles