Hea aeg pättidele: krüptopetturid said kätte üüratu rahakoguse
10. jaanuar 2022, 13:00
Eelmisel aastal said küberpätid üle maailma kätte 14 miljardi dollari jagu inimeste ja ettevõtete raha.
CNBC kirjutab, et krüptopettuse kaudu kaotatud raha hulk kasvas mullu 79 protsenti 2020. aastaga võrreldes. Kokku peteti inimestelt krüptoskeemidega välja 14 miljardi dollari jagu vara.
Leht kirjutab, et suuresti peavad pätid oma edu puhul tänama niinimetatud detsentraliseeritud finantssüsteemi (DeFi) ehk igat masti rahaliigutamisplatvorme, sest just sealtkaudu saadi kätte suur osa inimeste rahast.
«DeFi on üks põnevamaid krüptoökosüsteemi valdkondi, mis pakub suuri võimalusi nii ettevõtjatele kui ka krüptovarade kasutajatele,» kirjutas Chainanalysis iga-aastases krüptoraportis. Võimalusi pakub see ka krüptopättidele.
Nõrgaks lüliks on nõrk kood
DeFil on tegelikult õilis eesmärk: tõmmata vaip alt igasugustelt vahemeestelt, kes raha ja vara liigutamise eest tasu võtavad, näiteks pankadelt. Raha peaks liikuma otse inimeste vahel, ilma et panka kasutama peaks. Info vara liikumise kohta salvestatakse nn targas lepingus (smart contract), mis põhineb plokiahelal.
Probleem on aga selles, et paljudel verivärsketel DeFI-ettevõtetel on kood nõnda nõrk, et pättidel on lihtne sellele ligi pääseda. Varguse ohvriks langes mullu 3,2 miljardi dollari eest krüptoraha, neist kaks kolmandikku tassiti otse DeFi platvormidelt minema.
Lõviosa kaotatud rahast kadus aga skämmimeistrite kukrusse. See osa moodustas tervelt 7,8 miljardit 14 miljardist väljapetetud dollarist. Populaarsust kogus sealjuures nn vaiba alt tõmbamise skeem: need on pettused, kus pätid jätavad inimestele mulje, et nad tegelevad legitiimse asjaga, lasevad oma platvormile raha kanda ning panevad siis rahaga jooksu.
Positiivsena toodi raportis välja, et krüptovara kaotati illegaalse vara liigutamiseks vaid 0,15 protsenti kõigist ülekannetest. See tähendab siiski tervelt ligi 16 triljoni dollari väärtuses illegaalsetele aadressidele liigutatud krüptoraha.