Investor Mari 5 minuti analüüs: leidsin suurepärase investeerimisidee. Ühe küsimärgiga

Kuidas panna energiafirma minu eest maksma Foto: .

Kui tõuseb nafta, gaasi, elektri ja tont teab mille hind veel, siis mis veel tõuseb – no selge, energiaettevõtete kasumid! Võtsin kohe parimad palad ette, millega oma portfelli täiendada.

Ega siin midagi öelda olegi: elektriarve ise peksab mind energiaaktsiate poole vaatama – äkki aitab Eesti Energia ise mul arve ära maksta. Kõigepealt valisin välja suuremad või tuntumad meie regiooni tegijad ja hakkasin siis vaatama, mida ma oma raha eest üldse praegu saaksin. Kuna mul on üle 7000 euro vaba raha, siis Balti börsidele oleksin valmis paigutama 1000, välisbörsidele kuni 2000 eurot ühte positsiooni.

Esimene pilk energiafirmade turule ütleb üht – kallid! Aga alati on kõik kallis, kui parasjagu osta tahad. Enne, kui ostuorderi peale mõtlema hakkasin, püüdsin aru saada, kes üldse turul tegutsevad.

Enefit Green

Ettevõte investeerib nii palju ja laseb omale nii palju roheraha maksta, et midagi peaks siin ka aktsionärile üle jääma. Kui Euroopa Liit ikka meid roheliseks muuta tahab, siis on raske leida suuremat võitjat kui Enefit Green, kelle osaks jääb vaid erinevaid toetusrahasid kokku rehitseda, ise ei peagi niivõrd midagi tegema kui lihtsalt ilus olema – nii kõva näib olevat Euroopa Liidu tekitatud rohetrend. Seda enam, et kui nüüd tulevikku vaadata, siis suured ja magusad meretuulepargi-projektid on kõik Eesti Energia omad. Kasvupotentsiaal on siin ikkagi võimas, eks näis, palju nad Eesti päikesest välja väänavad. Aktsia on tänavu külgsuunas liikunud ja kaupleb 4,06 euro tasemel. Mina sain IPOl muidugi odavamalt, aga juurdeostu-plaanid on mul juba pikemalt meeles mõlkunud.

Ignitis

Kui Eesti firmat ei taha, saab alati võtta leedukate Ignitist. Sarnaselt Enefitile on siin firma tugevaks pooleks roheenergiale rõhumine. Probleemiks aga see, et kui tuua äriliselt võrdlus Eestiga, siis on tegu justkui Elektrileviga, kes tahab nüüd kangesti rohelist. Aktsia hakkas aasta alguses ka kenasti tõusma, aga langes siis pauhti maoli maha ja kaupleb aasta alguse tasemega võrreldes protsendi võrra kõrgemal. Viimase 12 kuuga on aktsia tervelt 2% langenud. Ju pole minusugused siin väärtpaberit üles leidnud, et teda üles osta. P/E suhe on alla 10 ja pisikene dividend tuleb ka juurde.

Fortum

Soomlaste Fortum müüs mullu Eesti ärid maha, aga ega see aktsiat hullemaks tee. Ettevõtte juures on üks karm näit: P/E suhe on tervelt 82 – selline tunne nagu Teslat ostaks! See-eest on ettevõte ka dividendimaksja. Alates aasta algusest kukkus aktsia 6%, viimase 12 kuuga näitas firma aga 20-protsendist tõusu. Enne 2020. aastat näitas ettevõte üsna stabiilseid tulemusi.

Royal Dutch Shell,

mis New Yorgi börsil maksab 50 dollari ringis. P/E suhe karm 43. Dividendi maksab näpuotsaga regulaarselt. Tänavu tõusnud 17%, viimase 12 kuuga 24%, mis tähendab, et suurem tõus on tulnud ikka nende viimaste nädalate energia-hädateadete peale. Tegu on ühe maailma suurima ettevõttega, nii et pankrotiohtu seal otseselt ei paista. Puudub tal kiire kasvu võimalus, sest iga investor passib praegu, silmad krõllis, mis toimub rohesektoris ja Shell võib olla palju asju, aga paduroheliseks ta üleöö ei saa.

Equinor

Norrakate naftahiid teeb juba aastaid investeeringuid igat masti rohetehnoloogiasse, et ka trendiga kaasas käia. Seda püüavad muuseas ka teised suured tegijad. Praegune nafta hinna tõus on just see, mille nimel sealsed juhid usinalt kirikus palvetamas käinud on. Aktsia on alates aasta algusest kerkinud ligi 6%, viimase 12 kuuga peaaegu 50% - firma käib sama jalga nagu nafta. P/E suhe on 36 ja dividendi maksab ettevõte samuti. Siin on ainult küsimus, kas sellist kiiret kasvu suudetakse jätkata.

Eni

Itaaia energiakontsern pakub kõike, mida turul tahetakse, elektrist gaasini. Alates aasta algusest on aktsia 8% tõusnud, 12 kuuga on tõus olnud peaaegu 50%. Sellele tasakaalustamiseks P/E suhe 30 ja tilluke dividend.

Energiafirmade plussid

Kui satun puhta rohefirma peale, võib see suure haipimise peale kerkida nagu idufirma. Teiste energiaettevõtete puhul tuleb vaadata, millisest allikast nende peamine raha tuleb. Kui naftast, siis on teada, et nafta hinda kontrollib OPEC ja siin pole riikidel suurt midagi ütlemist – kasseeri aga raha sisse ja laiuta käsi. Energiat on alati vaja – kerge on öelda, et säästa elektrit, aga kuidagi peavad ka ettevõtted-tööstused oma elu korraldama.

Energiafirmade miinused

Kõikide energiaettevõete puhul on tavaliselt sees tugev riigi karvane käsi. See tähendab, et võib minna nii nagu näiteks Prantsusmaal, kus sealne energahiid EDF sai Prantsuse valitsuselt sisuliselt käsu kasum ära unustada ja rahvale odavalt elektrit müüa. Aktsia kukkus kohe puruks. Riik võib kehtestada ettevõtetele terve hulga lisapiiranguid- ja makse ning otsustada oma häälteenamusega, et dividendist tuleb nüüd pikemaks ajaks suu puhtaks pühkida. See on risk, mis kõikide energiaettevõtete puhul üleval on.

Lisaks jääb ka hinnarisk: energia hind võib täiesti vabalt ka langeda. Koroona alguse ajal nägime negatiivset nafta hinda. Ja kui tuleb massiline taastuvenergia projektide tulv, võib ka see energia hinna päris alla lüüa.

Mis on mis:

P/E suhe: ütleb, mitu aastat peaksin ma ootama, et aktsia mulle sissepandud raha tagasi teeniks