Kuidas teha vahet investeerimissoovitusel ja blufil?
LHV nooremanalüütik Raido Tõnisson kirjutab LHV finantsportaalis, kuidas tänu investeerimisbuumile on sotsiaalmeediakanalitest kujunenud finantsnõustamise platvormid. Kuid kõike, mida investeerimissoovitusena esitatakse, ei maksa tõe pähe võtta.
Väikeinvestorid pääsevad vaid paari hiireklikiga ligi lugematule arvule investeerimist puudutavatele teemadele, sealhulgas erinevatele investeerimissoovitustele, mis sageli võivad põhineda väga subjektiivsetel hinnangutel. Ometi on sotsiaalmeedia ja blogid paljude väikeinvestorite jaoks põhiliseks teabeallikaks. Sellise soovituste kergekäelisel andmisel on aga ohud, millega tasub kursis olla.
Uute börsiinvestorite arv on kiiresti kasvanud ning sellega koos on üha rohkem päevakorda kerkinud küsimus, milliseid finantsinstrumente tuleks osta, et võimalikult kõrget tootlust teenida. Finantsinstrumentide määratluse alla käivad näiteks aktsiad, võlakirjad, nende märkimisõigused, fondiosakud ja tuletisväärtpaberid.
Sotsiaalmeedia jõudsa arengu tõttu pääsevad jaeinvestorid vaid paari hiireklikiga ligi lugematule arvule investeerimist puudutavatele teemadele, sealhulgas erinevatele investeerimissoovitustele ning paljude jaoks ongi sotsiaalmeedia ja blogid saanud põhiliseks teabeallikaks. Siiski on soovituste kergekäelisel avalikustamisel ja jagamisel omad ohud, mistõttu on oluline arvestada teatud piirangutega.
Eelmise aasta lõpus avaldas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) teabekirja sotsiaalmeedias antud investeerimissoovituste kohta, kus muuhulgas käsitletakse ka seda, millised võivad olla turu kuritarvitamise määruse rikkumise tagajärjed.
Mis on investeerimissoovitus?
EL-i turukuritarvituse määruse kohaselt on investeerimissoovitus teave, millega soovitatakse otseselt või kaudselt investeerimisstrateegiat ühe või mitme finantsinstrumendi või emitendi kohta, sealhulgas mis tahes arvamus selliste instrumentide praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta.
Info võib olla eksitav
Kuigi investeerimissoovitusi saab tehniliselt anda kes tahes ning sotsiaalmeedia populaarsuse tõttu on sellel suurem võim kui kunagi varem, jagatakse soovitusi vägagi kergekäeliselt. Pahaaimamatult kipuvad algajad investorid sotsiaalmeedias antud investeerimissoovitusi puhta tõena võtma ja investeerivad sellest lähtuvalt oma raha, kuid sageli ei ole nendel investeerimissoovitustel all tõepõhja. Lisaks unustavad investeerimissoovituste avaldajad ühe olulise komponendi – riski, millega ka jaeinvestorid tihtipeale arvestada ei oska.
Investorite eksitamise vältimiseks peavad investeerimissoovitused vastama mitmele läbipaistvusnõudele, mille alusel esitatav teave võimaldab investoritel hinnata investeerimissoovituse usaldusväärsust, soovituse avaldaja tausta, tema isiklikke huve ning seda, kas soovitused on esitatud objektiivselt. Seejärel saab investor otsustada, kui väärtuslikuna ta antud investeerimissoovitust näeb ning muuhulgas tuvastada võimaliku huvide konflikti.
Investeerimissoovituste jagamine on eriti populaarne TikTokis, Instagramis ja Redditis, kus on esindatud just nooremad ja kogenematud soovituste andjad. Investeerimisfirma TIAA eelmisel aastal läbiviidud uuringust nähtub, et sotsiaalmeedia vahendusel levivaid finantsnõuandeid, sh aktsiasoovitusi, usaldab koguni 32% ameeriklastest.
Ka Eesti sotsiaalmeedia kogukondades, sh ka LHV foorumis, on kergekäeline investeerimissoovituste jagamine investorite arvu tõusuga kasvanud, eriti mis puudutab Balti börsil noteeritud finantsinstrumente. Kuna Balti turg on tervikuna vägagi ebalikviidne, võib kindla suunisega soovituse või teabe jagamine näiteks aktsia hinda suhteliselt lühikese aja jooksul märkimisväärselt mõjutada. See võib tuleneda väärinfo esitamisest, aga ka oluliste faktide tahtlikus varjamises ja teadlikult ebatäpse teabe esitamises.
Selline turuga manipuleerimine kahjustab eelkõige investoreid, sest investeerimisotsuste tegemisel tuginevad nad ekslikule või valele infole. Teisalt mõjutab see ka emitendi mainet, kuna väheneb usaldus nende kohta kättesaadava teabe kohta, mis Balti ettevõtete puhul on niigi piiratud.
Regulatsioonidele vastav investeerimissoovitus
Et investeerimissoovituse andja ei satuks vastuollu vastavaid tavasid käsitlevate eeskirjadega, on ESMA oma teates juhtinud tähelepanu sellele, kuidas investeerimissoovitust sotsiaalmeedias ja teistel sarnastel platvormidel korrektselt avaldada:
- Avalikusta soovituses enda nimi, ja ka teiste nimed, kui koostajaid mitu. Kui soovitus on koostatud juriidilise isiku palvel, siis avalikusta ka selle nimi
- Kui töötad pangas või investeerimisühingus, siis maini see ära. Isegi kui soovitus pole seotud tööalaste ülesannetega
Too välja kasutatud allikad ning erista fakte oma arvamusest
Märgi soovitusele kuupäev ja kellaaeg. Üldjuhul on need peale postitamist vastava foorumi keskkonnas automaatselt ka tuvastatavad
Avalikusta oma huvid soovituse andmisel ja võimalik huvide konflikt
Kolmanda isiku koostatud soovituse kokku- või väljavõtte levitamisel veendu, et see kajastaks soovituse sisu ja mõtet korrektselt, oleks tähistatud vastavalt ning viita kindlasti esialgsele soovitusele
Kirjeldatud nõuded tulenevad Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2016/958. Ühtlasi, kui oled sage soovituste koostaja, kellel on märkimisväärne järgijate arv, siis nimetatud määruse valguses sa ei pruugi enam olla tavaline soovituse koostaja, vaid ekspert. Viimase staatusega kaasneb rida põhjalikumaid lisanõuded.
Tagajärjed võivad olla tõsised
Investeerimissoovitusi käsitlevate reeglite mittejärgimisel võivad soovituste andjale või jagajale järgneda trahvid või järelevalvemeetmed. Väärtpaberituru seadus sätestab füüsilisele isikule karistuseks kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi. Sama teo eest on juriidilise isikule ettenähtud kuni 32 000 euro suurune rahatrahv.
Soovituse andja peab alati olema valmis tõendama mis tahes enda poolt koostatud soovituse usaldusväärsust ja erapooletust. Vale või eksitava teabe levitamise korral võib see potentsiaalselt tähendada ka turumanipulatsiooni ja prokuratuuri sekkumist.
Turumanipulatsiooni eest karistatakse rahalise karistusega või isegi kuni nelja aastase vangistusega.
Tee oma investeerimisotsused ise
Kuigi sotsiaalmeedia platvormid ja muud sarnased kanalid võivad olla head allikad uute ideede ammutamiseks, tuleb lõplik investeerimisotsus endal teha. Saadud soovitustesse tuleks suhtuda kahtlusega ning alati on kõige usaldusväärsem enda otsitud teabe alusel tehtud järeldus.
Riskihoiatus
Lõpetuseks tasub soovituste jagamisel meeles pidada, et vastutuse välistamise lahtiütluse olemasolu ei tähenda automaatselt reeglite järgimisest vabanemist. Siiski on need klauslid äärmiselt olulised kahel põhjusel:
1) soovituse saajal on selge arusaam kaasnevatest riskidest ning
2) soovituse andja ei vastuta investeeringuga kaasnevate tagajärgede eest.
Investeerimismaailmas on võimalik lahtiütlusi mitmes erinevas formaadis ja kujul esitada, kuid neil kõigil on sama eesmärk. Kui investeerimisühingute ja finantsasutuste puhul võib hoiatuste ja lahtiütluste pikkus ulatuda mitme leheküljeni, siis lihtsamaid võib esitada ka ainult ühe lausega.