Number teada: täpselt nii sõltuv on Eesti majandus praegu Venemaast

Eesti lipp Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Pank arvutas välja, kui suures sõltuvuses Eesti majandus praegu Venemaast on.

Eesti Panga ökonomisti ja president Alar Karise majandusnõuniku Kaspar Oja analüüsi järgi mõjutab eksport Vene turgu umbes 2 protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Seda juhul, kui võtta arvesse rahvusvahelised väärtusahelad ehk nii otsese ekspordi Venemaale kui ka asjaolu, et Eestis toodetakse vahetooteid, millest omakorda toodetakse teistes riikides Venemaale eksporditavaid tooteid, täpsustas Oja Eesti Panga blogis.

Kuigi tegevusalati on mõju erinev, siis majandusele tervikuna on see siiski üsna väike. «Eesti majanduse avatus Venemaale on arenenud riikide seas üks suurimaid, sest Venemaa on meie naaberriik ja kaubandussidemed on seetõttu tihedamad kui paljudel teistel riikidel. Samas on Venemaa osatähtsus meie majanduses aja jooksul vähenenud,» märkis ökonomist.

Oja piirdus oma analüüsis Venemaa kui ekspordituru mõjuga Eestile, jättes kõrvale muud mõjud, näiteks välisinvesteeringud ja Venemaalt imporditavate kaupade rolli väärtusahelas. «Seega majandussuhted mõjutavad kindlasti suuremat osa majandusest, kui on siin käsitletud,» toonitas ta.

Venemaa osakaal kaupade ja teenuste ekspordis on Oja sõnul väiksem, kui see oli 2014. aastal, seda nii maksebilansi ekspordi kui niinimetatud väliskaubandusstatistika andmete põhjal, mis sisaldab ekspordina ka Eesti kaudu eksporditud välismaa päritolu tooteid, mis paisutavad käivet, kuid omavad väikest mõju Eestile.

«Õigupoolest ongi kriisid toonud harilikult kaasa Venemaa osatähtsuse languse eksporditurgude seas. Ühest küljest kaasnes 2014. aasta sündmustega Venemaa ostujõu langus, teisest küljest on süvenenud Venemaaga seostuv majanduslik ebakindlus. Mõlemad tegurid vähendavad Venemaa kui ekspordituru atraktiivsust,» selgitas ta.

Oja rõhutas, et Venemaa rolli Eesti ekspordis ei saa mõõta pelgalt otseekspordiga Eestist Venemaale. «Esiteks ei pärine kogu eksporditav väärtus Eestist, sest eksporditavate toodete jaoks on kasutatud importkaupu. See tegur vähendab Venemaa mõju. Teisalt jõuab osa Eesti tooteid Venemaale teiste riikide kaudu ja see suurendab Venemaa mõju. Nende mõlema teguri arvesse võtmiseks tasub analüüsida rahvusvahelisi väärtusahelaid, mille kohta on ülevaateid koostanud näiteks OECD ja WTO.»

Oja kasutab majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) Trade in Value-Added andmebaasi, mis põhineb OECD ja maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO väljatöötatud sisend-väljundtabelitel. «Kõige värskem ehk 2021. aasta andmete väljalase sisaldab 2018. aasta andmeid. Sellesse tuleb siiski suhtuda ettevaatusega, sest Eestis pärineb seni kõige uuem avaldatud sisend-väljundtabel 2015. aastast. Maailma sisend-väljundtabelite andmebaasis on värskeim tabel 2014. aastast. Arvutuste tegemiseks on kasutatud andmeid selle kohta, milline on Venemaal lõppkasutatud väärtuse päritolu,» selgitas ökonomist.

Oja analüüsist paistab, et Venemaa nõudlus mõjutab Eestis kõige enam transpordiga seotud tegevusalasid. Kõige suurem mõju on seejuures õhutranspordi sektoris, kuid seejuures tuleb tema sõnul arvestada, et too sektor on saanud riigiabi ja seetõttu ei peegelda lisandväärtus sellel tegevusalal tegelikke palkasid ega kapitalitulu vooge. Venemaaga seotud lisandväärtuse osakaal ei pruugi neil põhjustel õigesti peegeldada Venemaa rolli kogu sektori arengus.

Tegevusaladest on suurem avatus olnud veel näiteks elektroonika- ja farmaatsiatööstuses. Elektroonikatööstuse puhul mängib tõenäoliselt rolli mobiilsideseadmete eksport Venemaale läbi Põhjamaade. Vene turg on selles sektoris tõenäoliselt asendatav," leiab Oja.

Sarnased arvutused saab tema sõnul teha ka maailma teiste riikide kohta. «Kõige tihedamalt on Venemaaga rahvusvaheliste väärtusahelate kaudu seotud Küpros. Eesti, Läti ja Soome on OECD riikidest väärtusahelate kaudu kõige enam Venemaale avatud, kuid see avatus on Eestil ja Lätil siiski ligikaudu 2 protsenti SKPst, nii et mitte väga suur,» võttis Oja kokku.