Gaas, kontode külmutamine, krüptoraha - niimoodi hakkavad sanktsioonid Venemaad mõjutama

PM Majandus
Copy
Eilne sõjavastane protest Peterburis
Eilne sõjavastane protest Peterburis Foto: Anatoly Maltsev/Scanpix

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina selgitab, kuidas praeguseks kehtestatud sanktsioonid Venemaad - ja meid - mõjutama hakkavad.

Kui panna kokku USA, EL ja Ühendkuningriigi sanktsioonid Venemaa vastu, peaks olema nendel tugev mõju Venemaa majandusele ja proportsionaalselt väiksem mõju USA-le ja EL-le.

Need sanktsioonid on teatavasti suunatud Venemaa pangandussektori, tehnoloogia kättesaadavuse, mitmete erinevate majandussektorite, sealhulgas naftatööstuse, lennukitööstuse ja kosmosesektori vastu. Tõkked tehnoloogia ekspordile Venemaale on kehtestanud ka mitmed teised riigid.

Sanktsioonide mõju eraisikute ja Venemaa poliitikute kaudu on ilmselt tühine. Ma ei usu, et krüptovaluuta oleks sanktsioneeritud Venemaa oligarhidele ja poliitikutele päästerõngas – selle suuremahuline kasutamine või sellesse oma varade paigutamine oleks liiga riskantne. Venemaa agressioonile on praegu toeks suured väisvaluutareservid, mida Venemaa on saanud kasvatada peamiselt nafta- ja gaasitarnete toel. Nende toorainete hindade ja ekspordi suurenemine kasvatavad ka välisvaluutareserve. Ja vastupidi, kui tooraiete hinnad ja ekspordimahud vähenevad, vähenevad ka reservid. Samuti vähendab reserve või vähemalt piirab nende kasvu käimasolev sõjategevus. Mida kauem ja mastaapsem see on, seda rohkem.

Euroopa Komisjoni hinnangul mõjutavad sanktsioonid 70% Venemaa pangandust ja riigiettevõtteid, sealhulgas kaitsetööstust. Fitchi andmetel tehakse üle poole Venemaa ekspordist USA dollaris, mis näitab, kui palju saab USA Venemaa majandust tegelikult mõjutada. Samas tuleks arvestada, et Putinit tõenäoliselt ei huvita, vähemalt lähiajal, milline on tema juhitud sõjategevuse mõju Venemaa majandusele.

Samas, kui vaadata ainult Venemaa eratarbimist, mis kukkus järsult 2014. aastal koos naftahindade kukkumise, sanktsioonide ja rubla nõrgenemisega ja on praegu oluliselt allpool 2003-2013. aasta kasvutrendi, siis uued sanktsioonid muudavad seda olukorda nii eraisikute kui ka majanduse, kui terviku jaoks veelgi halvemaks. Kuigi USA oleks olnud valmis blokeerima Venemaa SWIFT-i kasutamsest, siis EL konsensus tõkestas selle sanktsiooni, kuna see mõjutaks EL liikmesriike endid samuti tugevasti.

See, kui suur saab olema Hiina mõju Venemaale kehtestatud sanktsioonide olukorras, on täpselt raske hinnata. Hiina poolt on Venemaale aga tugi kindlasti olemas.

Ühest küljest on näha, et Hiina ametlik poliitika toetab Venemaa samme Ukraina vastu, samas püüab Hiina mitte kahjustada oma majanduslikke ja finantshuve lääneriikidega.

Samas on Hiina juba teatanud, et sanktsioonid Venemaa vastu on ühepoolsed ja ebaseaduslikud. Hiina ja Venemaa on viimastel aastatel oma majandussuhteid intensiivistanud ja samas on vähendanud ka väliskeskkonnast tulenevaid riske, st vähendatud on omavahelises kaubanduses ja muudes tehingutes dollari osakaalu. Suurenenud on riikidevahelised finantstehingud, sealhulgas laenud. Kui Hiina riiklikel suurpankadel on dollaris kohustuste osakaal vähenenud, siis kommertspangad muretsevad küll juurdepääsu pärast dollari turule.

Venemaa on suurendanud ja veelgi suurendamas oma energiatarneid Hiinasse, mis peaks leevendama võimalikku EL osakaalu vähenemist. Venemaa ja Hiina on sõlminud pikaajalise lepingu gaasitoru ehitamiseks, mis peaks täismahus käiku minema 2025. aastal ning ettevalmistamisel on uus gaasiühendus Venemaalt Hiina suunal. Samas tuleks arvestada, et ligi kolmveerand Venemaa gaasitarnetest on suunatud Euroopa Liitu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles