Kas Euroopa tuumajaamu ähvardab tarnešokk: suur hulk uraani tuleb Venemaalt (1)

Liina Laks
, majandusajakirjanik
Copy
Grohnde tuumajaam
Grohnde tuumajaam Foto: Ulrich Stamm via www.imago-images.de/Scanpix

Euroopa Liit ja USA arutavad neil päevil, kas hakkavad piirama Venemaalt tulevaid gaasi- ja naftatarneid. Elektritootmises on pandud suurenenud panused kohalikule tuumaenergiale – kuid ka siin näitab end suur sõltuvus Venemaast.

Ukraina sõja puhkedes sattusid tarneahelad löögi alla – Euroopas nuputatakse, kust saaks energiat ja tooraineid, kui neid Venemaalt ja Ukrainast enam ei saa. Kui Saksamaa Nord Stream 2 gaasijuhtme projekti külmutas, teatas riik, et plaanib võtta taas tuumajaamad kasutusse. Varem tahtis Saksamaa kõik tuumajaamad tänavu rohepöörde raames sulgeda. Prantsusmaal juba on tuumajaamad elektriallikaks number üks.

Kuid ka tuumajaamad peavad sel juhul hakkama mõtlema, millised on need alternatiivsed riigid, kust uraani saada. Nagu kirjutab RND, siis on Euroopa Liit suurel määral sõltuv Venemaalt pärinevast uraanist. Euratomi agentuuri 2020. aastast pärinev raport selgitas, et 20% Euroopas kasutatavast uraanist (Naturtrans) tuleb Venemaalt, 19% Kasahstanist. Rikastatud uraani puhul on Venemaa panus Euroopasse tervelt 26%.

Eesti ekspert: tuumajaamu ei ähvarda mingi kriis

Kalev Kallemets Fermi Energiast rõhutas, et Euroopa tuumajaamadele poleks ka Venemaa uraani äralangemise korral mingeid probleeme oodata. Selle tõestuseks tõi ta viis argumenti:

1) Tuumajaamade kütusetsüklid on 12-18 kuud. Selle aja jooksul vahetatakse 1/3 kütusest reaktoris välja, seega on kütusevahetused pikka väldaga, pikalt planeeritud ning küllalt väikesed kogustes.

2) Tuumajaamadel on reeglina järgmise kütusevahetuse kütus aasta, pool aastat enne kütusevahetust reaktori juures. Mingit tarnešokki seega olla ei saa. Ükski tuumajaam lähikuudel kütuseta ei jää.

3) Tuumkütus, uraan moodustab tuumaenergia omahinnas 5-6%, seega selle hinna tõus (hankides kütuse mujalt) ei põhjusta tootmiskulude olulist tõusu. Uraani enda ja selle rikastamise tõus saab turule tuua seisma pandud kaevandusi ja rikastusvõimsusi (näiteks Cameco poolt)

4) Ka Vene tüüpi reaktorite (VVR) kütust toodab USA Westinghouse ettevõte Rootsi tehases Ukraina reaktoritele ja saab toota ka Tšehhi, Bulgaaria, Slovakkia, Soome reaktoritele, kuigi suuremate kuludega (Rootsis palgad kõrgemad kui Venemaal). Ilmselt nii lähebki.

5) Vene uraani on ostetud, kuna Venemaa pakub seda soodsama hinnaga. Kuid esimesed Euroopa tuumaenergiaettevõtted on juba teatanud Vene uraanilepingute peatamisest, teiste seas Vattenfall. 

Riigid, kust Euroopa saab uraani:

1. Niger

2. Venemaa

3. Kasashtan

4. Kanada

5. Austraalia

Allikas: Statista

Ukraina sõda ja Euroopa

Ukraina sõda on toonud välja Euroopa suure majandusliku sõltuvuse Venemaast: on tooraineid ja komponente, mida pole kerge kiiresti asendada. Üks kõige teravamaid küsimusi, mida Euroopa Liit ja USA praegu arutavad, on see, kas Venemaa gaas ja nafta pannakse samuti sanktsioonide alla.

USA andis pühapäeval mõista, et on valmis ka üksinda Venemaa naftale sanktsioone kehtestama. Euroopa Liit arutab samuti selle küsimuse üle, aga siin on sõltuvus oluliselt suurem: 40% gaasist ja 25% naftast tuleb Eurostati andmetel Venemaalt.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles