R, 27.01.2023
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

SEB: sõja mõju maailma aktsiaturgudele on olnud üsna piiratud

BNS
SEB: sõja mõju maailma aktsiaturgudele on olnud üsna piiratud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kauplejad New Yorgi börsil.
Kauplejad New Yorgi börsil. Foto: Brendan Mcdermid

SEB Varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva sõnul on Venemaa Ukrainasse sissetungi vahetu mõju maailma aktsiaturgudele olnud seni üsna piiratud.

«Sissetungi hetkest on globaalsed indeksid 8. märtsi seisuga, umbes samal tasemel või paar protsenti miinuses. Euroopas, kus sõja vahetu mõju ja energiasõltuvus Venemaast on suurem, on aktsiaturgude langus olnud siiski üle 10 protsendi,» ütles Võrklaev pressiteates ja lisas, et Euroopa investorite jaoks on globaalset investeerimistulemust aidanud hoida tugevnenud dollar.

Samas nentis fondijuht, et praegu seisame silmitsi pikemaajalise majandussõjaga. «Vastastikuses pikaajalises kurnamistaktikas ja segipaisatud energia- ning tooraineturgudes on keeruline positiivset leida. Ka pealesunnitud vaherahu ei pruugi tuua sanktsioonide olulist leevenemist,» möönis ta.

Samas märkis ta, et ajalooliselt ei ole sõjad alati olnud aktsiaturgudele negatiivsed – ka keerulistel aegadel on alati võimalik leida varaklasse, mille tootlus on positiivne. «Siinkohal ei saa tähelepanuta jätta seda, et sõda on toonud muutusi suhtumises kaitsetööstuse aktsiatesse – kui enne välistasid paljud fondid selliseid aktsiaid jätkusuutliku investeerimise kaalutlustel, siis nüüd on see suhtumine muutumas,» selgitas Võrklaev.

Fondijuht tõi ka välja, et alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse on kokkuvõttes SEB pensionifondide osakute väärtused 8. märtsi seisuga umbes samal tasemel. Seega ei ole sõda seni toonud täiendavat langust. «Aasta algusest arvates oleme miinuspoolel, kuid enamikes fondides on see miinus oluliselt väiksem, kui eelmise 2021. aasta tõus,» lausus ta.

SEB Varahaldus on seejuures viimase kuu jooksul riske vähendanud kahel korral – kõrgema riskiga aktiivselt juhitavates pensionifondides vähendati 2. veebruaril aktsiaosakaalu 5 protsenti ning lisaks 22. veebruaril 2 protsenti, seega kokku 7 protsenti.

«Hiljem vahetasime veel osa Euroopa investeeringuid USA suunaliste vastu. Samuti suurendasime pikema tähtajaga valitsusvõlakirjade osakaalu. Meie portfelle on hästi hoidnud inflatsioonikaitsega võlakirjad. Näiteks 2030. aastal lõppev Saksamaa inflatsioonikaitsega võlakiri on Venemaa sissetungi hetkest kallinenud 7 protsenti, selliseid võlakirju on viies meie pensionifondis,» lisas Võrklaev.

Märksõnad
Tagasi üles