Viisemann: sellekevadisel külviperioodil külvatakse vilja asemel püssikuule

LHV pensionifondide juht Andres Viisemann. Foto: Sander Ilvest

24. veebruari hommikul ründas Venemaa Ukrainat. Võõrväed sisenesid Ukrainasse nii kogu Vene-Ukraina piiri ulatuses kui ka Valgevene territooriumilt. Uskumatuna tundunud stsenaarium sai reaalsuseks, kirjutab LHV fondijuht Andres Viisemann kuuülevaates.

Rahvusvahelisi aktsiaturge järgiv indeks MSCI World langes veebruaris eurodes mõõdetuna 2,7 protsenti ja USA suurettevõtete väärtust peegeldava S&P500 indeksi väärtus kahanes 3 protsendi võrra. Euroopa ettevõtete veidi tihedamad sidemed Venemaa ja Ukrainaga ning Euroopa sõltuvus Venemaa energia ekspordist väljendus ka Euroopa aktsiaturgude suuremas languses: Euro Stoxx 50 indeks kaotas väärtusest 6 protsenti.

Sõda paneb keskpangad veelgi raskemasse seisu

Väärtpaberiturud olid languses juba enne sõjategevuse algust, kuid eelkõige oli selle põhjus peaaegu kõikjal maailmas kiirenev inflatsioonitempo ning ootused, et rahapoliitika muutub seetõttu nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas järk-järgult karmimaks. Ühtlasi mängisid rolli geopoliitilised riskid.

Siiski on viimasel paaril aastakümnel investorid geopoliitikat sisuliselt eiranud, võttes – minu arvates lühinägeliku ja kergekäelise – seisukoha, et need suundumused, mida ei saa otseselt väärtpaberihindadesse modelleerida, võib jätta vabalt tähelepanuta.

Praegugi on näha, et sõja mõju väärtpaberiturgudele analüüsitakse peamiselt selle kaudu, milliseks kujuneb lääneriikide fiskaal- ja rahapoliitika. Paistab, et paljud loodavad, et Ukraina sõja tõttu karmistavad keskpangad rahapoliitikat aeglasemalt, olgugi et inflatsioon püsib hoogne ja isegi kiireneb. Eks see seletab ka asjaolu, miks aktsiainvestorid võtavad käesolevat verist konflikti kohati väga rahulikult.

Suurbritannia vanim majandusuuringute instituut (NIESR) prognoosib, et sõja tõttu väheneb üleilmne SKT tänavu 1 triljoni dollari võrra ning inflatsioon kiireneb 3 protsendipunkti võrra ja järgmisel aastal veel 2 protsendipunkti võrra.

Teise ja kolmanda laine mõju

Ma kahtlustan, et sõja mõju võib osutuda laiaulatuslikumaks ja pikaajalisemaks, kui on praegu väärtpaberihindadesse sisse arvutatud. Lisaks võivad ilmneda teise ja kolmanda laine efektid, mida on seni olnud keeruline prognoosida.

Nii Ukraina kui ka Venemaa mängivad rahvusvahelisel põllumajandussaaduste turul olulist rolli, ent sellekevadisel külviperioodil külvatakse paraku püssikuule, mitte vilja. Samuti on need kaks riiki suured väetiste eksportijad. Venemaa on juba kuni aasta lõpuni peatanud väetiste väljaveo nn ebasõbralikesse riikidesse.

Kuna väetise tootmine on väga energiamahukas ja energiahinnad on tõusuteel, on ka väetiste hinnad kerkinud rekordtasemele. See piirab põllumeeste majanduslikku võimekust panna vilja maha ja tõenäoliselt on sel sügisel saagikus tavalisest ka väiksem.

Ukrainat on kutsutud tema viljakatele põldudele viidates suisa Euroopa leivakorviks, kuid sõja mõju põllumajandussaaduste turule laieneb tõenäoliselt Euroopast palju kaugemale. Eelmisel aastal olid Ukraina nisu suurimad sihtturud hoopis Egiptus, Indoneesia, Türgi, Pakistan ja Maroko.

2010–2012 põhjustasid majanduslik surutis ning toiduainehindade inflatsioon valitsusevastaseid proteste ja rahutusi Põhja-Aafrikas ja mitmes Araabia riigis. Ma ei oleks üllatunud, kui näeme järgmise 12 kuu jooksul raskest majandusolukorrast põhjustatud rahutusi mitmes paigas üle maailma. Inflatsioon ei ole kellelegi meeldiv, kuid lööb kõige valusamalt ühiskonna nõrgimaid liikmeid. Neil pole teatavasti vara, mille väärtus saaks tõusta, ja nende sissetulekute reaalne ostujõud kannatab hinnatõusu tõttu kõige rohkem.

Venemaa agressioon Ukraina vastu annab üleilmastumisele kolmanda ja siiani kõige jõulisema löögi. Esimese löögi põhjustas Ameerika Ühendriikide president Donald Trump oma Hiina-vastase kaubandussõjaga. Sellele järgnes teise löögina üleilmne koroonaviiruse pandeemia, mis sundis paljusid riike sulgema oma piire ja lõi sassi ettevõtete tarneahelad. Nüüdne Venemaa rünnak Ukraina vastu on toonud aga kaasa tõsised Venemaa-vastased sanktsioonid, mis peale otsese mõju avaldamise võivad käivitada protsesse, mis võivad märkimisväärselt muuta rahvusvahelise kaubanduse reegleid.

Fookus inflatsiooni eest kaitsvatel investeeringutel

Kõik LHV aktiivselt juhitud pensionifondid on suutnud sel aastal kujunenud keerulises majanduslikus ja geopoliitilises keskkonnas osakuomanike vara kaitsta.

LHV peamiselt võlakirjadesse investeerivad konservatiivsed pensionifondid S ja XS olid veebruari lõpu seisuga aasta algusega võrreldes vähem kui 1 protsendiga miinuses. See on tunduvalt parem seis kui Eesti konservatiivsete pensionifondide tulemusi kajastava EPI-10 ligikaudu 4-protsendine langus.

Veidi riskantsemat, kuid seejuures paindlikumat investeerimisstrateegiat viljelevad LHV pensionifondid M, L ja XL on pakkunud osakuomanikele tänavu kahe esimese kuuga positiivset tootlust.

Nüüdseks on selge, et inflatsioon ei ole osutunud – vastupidiselt keskpankade prognoosidele – ajutiseks ilminguks ja lähikuudel hinnakasv pigem kiireneb kui pidurdub. LHV pensionifondid on juba pikemat aega pidanud kiirenevat inflatsiooni ja sellele paratamatult järgnevat intressimäärade tõusu kõige tähtsamaks finantsvarade väärtust mõjutavaks teguriks. Seepärast on minu meeskonna tähelepanu olnud investeeringutel, mis on otseselt või kaudselt seotud reaalvaraga ning mis suudavad ka inflatsioonilises keskkonnas investorite vara kaitsta ja kasvatada.