Sõjahirm pole pannud inimesi hoogsamalt teisest sambast lahkuma (1)
30. märts 2022, 13:43
Märtsi lõpus saabub järjekordne teisest pensionisambast lahkumise avalduste esitamise tähtaeg. Kuigi Venemaa alustas sambast lahkumisperioodil täieulatuslikku sõda Ukrainas, pole inimesed seetõttu hakanud rohkem teisest pensionisambast lahkuma.
Kuigi Venemaa sõda Ukrainas on majanduses ja inimeste suhtumises palju muutnud, pole täheldada, et kuu aja jooksul oleks esitatud tavatult palju teisest sambast lahkumise avaldusi. Pigem hoogustub tavapäraselt enne tähtaja saabumist avalduste esitamine.
«Võrreldes eelmise kuuga on avalduste esitamise sagedus suurenenud, kuid see on avalduste esitamise perioodi viimasele kuule omane. Näiteks suurenes avalduste esitamine ka eelmise perioodi viimasel kuul ehk eelmise aasta novembris,» ütles Luminori pensionitoodete arendusjuht Hannes Kuusk.
«Kui võrrelda märtsi esimest 27 päeva ja novembri 27 esimest päeva, siis avalduste esitamise maht on üsna samas suurusjärgus, kuid praegu isegi natuke väiksem kui eelmisel korral,» selgitas Kuusk. «Seega geopoliitiline olukord pole meie andmete järgi teisest sambast lahkumisele väga palju mõju avaldanud.»
Swedbanki kliendid tunnevad küll huvi oma pensioni seisu vastu, kuid teisest sambast raha välja võtmise huvi kasvanud ei ole. «Väikest kasvu on märtsi viimastel nädalatel küll märgata, nagu iga avalduste perioodi lõppemisel, kuid üldiselt on kõik prognoosipärane,» ütles Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik.
Ka ei ole tema sõnul märkimisväärselt tõusnud erinevate pensioniteemaliste küsimuste ja küsijate hulk. «Jah, Ukraina sõja tõttu on mõningaid küsimusi tulnud pensionifondide investeeringute kohta ning tuntud huvi, kas tuleks oma pensionifondi muuta,» nentis ta.
Kindlasti tasub pensioniks investeerimist jätkata, kuid aeg-ajalt tasub oma valitud pensionifond üle vaadata, et saada kinnitus, kas valitud fond on vanusele sobiv, märkis Peik. Näiteks kui pensionini on veel 10+ aastat, on mõistlik eelistada neid fonde, kus on rohkem aktsiaid, et varasid kasvatada ning on aega ka langustest taastuda. Mida lähemale pensionini, seda mõistlikum on valida veidi rahulikum fond, kus aktsiate osakaal on väiksem ning võlakirjade osakaal suurem.
«Numbrid ja ka kogujate kõned räägivad üht: hetkel on inimestel muid teemasid, mille üle pead valutada, kui teine sammas või üldse investeerimine,» lausus Tuleva asutaja Tõnu Pekk. «Teisest sambast lahkumise kiirus ei ole tõusnud (võrreldes novembris lõppenud vahetusperioodiga on see poole madalam) ja kõnesid on vähem kui enne sõja algust.»
Ka LHVs pole kogetud hüppelist kasvu.
«Vaatasime 8 viimase nädala jooksul esitatud väljumisavalduste näitajaid (5. nädalal tuli info sõja algusest) ning peab tõdema, et hüppelist avalduste kasvu ei ole järgnenud, tempo on oluliselt aeglasem, kui oli novembris 2021 lõppenud hooaja viimastel nädalatel,» lausus LHVst Julia Raasuke. «Küll aga on klientidel mõnevõrra rohkem küsimusi. Väljavõtjate sotsiaaldemograafilised andmed on üsna sarnased varasemate perioodidega võrreldes.»
Ka pensionikeskus kinnitas, et anomaaliat pole. «Avalduste esitamise periood lõpeb 31. märtsil ja avalduse on esitanud 12 000 inimest, mis on võrreldav jaanuariga, mil lahkus samuti ligikaudu 12 000 inimest,» ütles pensionikeskuse juht Kristi Sisa. «Hetkel veel sõja mõju avalduste esitamisele ei näe.»
SEB: sõjast enam mõjutavad väärtpaberiturge ja pensionifonde tõusvad intressimäärad
Võrreldes eelmise aastaga on SEB teisest sambast lahkuvate klientide arv langustrendis ja pigem lisandub uusi teise sambaga liitujaid. On ka kliente, kes on oma investeeringud üle vaadanud ning tundnud huvi, kas nad peaks midagi oma pensioni kogumislahendustes muutma.
«Oleme ikka rõhutanud, et pensioniks kogumine on pikaajaline tegevus, kus oluline on omada pikka vaadet ning iga finantsturu võbeluse peale reageerima ei pea,» rääkis SEB varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev.
SEB pensionifondid investeerivad globaalselt ja seal ei ole Venemaa ega Ukraina otseinvesteeringuid. Seetõttu ei ole sõda ka SEB pensionifonde seni mõjutanud. Alates sõja algusest 24. veebruaril on panga viis pensionifondi plussis ja kolm väikeses miinuses. Võrreldes eelmise aasta korralike positiivsete tootlustega on aasta alguse miinused olnud enamikes fondides suhteliselt vähetähtsad.
Sõjast enam mõjutavad väärtpaberiturge ja pensionifonde tõusvad intressimäärad, mis omakorda tulenevad kiirenenud inflatsioonist. Seetõttu on SEB osa varadest investeerinud inflatsioonikaitsega võlakirjadesse ja kinnisvarasse, mis on ajalooliselt aidanud saavutada inflatsioonist kõrgemaid tootlusi. Ka aktsiainvesteeringud on ajaloolise kogemuse põhjal olnud hea kaitse inflatsiooni vastu. Pensionifondides ei seisa raha, mis inflatsiooni tõttu väärtust kaotab, vaid pensionifondides on erinevad varad (aktsiad, võlakirjad, kinnisvara).
Enne teise samba väljavõtmist tasub mitu korda mõelda ja asjatundjatega nõu pidada. Oluline on mõista, et enne pensioniiga pensionisammast likvideerides katkevad ka edasised sissemaksed ja kogumispensioniga pole võimalik uuesti liituda kümne aasta jooksul.
Keskmise palgaga tööealine inimene jätab makseid katkestades järgmise kümne aastaga kogumata umbes 10 000 eurot. Selle 10 000 eurot kannab pensionisamba likvideerinud inimese tööandja edaspidi riigieelarvesse, selle asemel et saada see isiklikule pensionikontole. Seega säästude väljavõtmise ajastamisest hoopis suurem mõju on järgmise kümne aastaga kaotatav sissemaksete väärtus.
Kes mõtleb, et ajastab oma teise samba väljavõtmist, siis ka seda ei ole mõtet väga teha, sest avalduse esitamisest raha tegeliku laekumiseni läheb mitu kuud ja selle ajaga võivad finantsturud nii langeda kui ka tõusta.
SEB varahalduse fondijuht