L, 3.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Ajastu lõpp paistab: euroala alla nulli laenukulud muutuvad ajalooks

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Ajastu lõpp paistab: euroala alla nulli laenukulud muutuvad ajalooks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Varsti normaliseerub laenamine ja võlakirjade emitendid peavad taas investoritele intressi maksma, mitte nagu vahepeal.
Varsti normaliseerub laenamine ja võlakirjade emitendid peavad taas investoritele intressi maksma, mitte nagu vahepeal. Foto: Reuters/ScanPix

Kui euroala intressimäärad muutusid 2014. aastal negatiivseks, oli võlakirjaspetsialisti Michael Hampden-Turneri mäletamist mööda väga raske võlakirjadesse investeerijatele selgitada, et millises mõttes peavad nemad maksma võlakirjade väljaandjatele raha laenamise eest intressi.

See on samasugune absurd nagu Nõukogude Liidu ajal idee panna jõed tagurpidi voolama. See utoopia aga jäigi ideeks, kuid Euroopa Keskpank pani intressivood tagurpidi voolama.

Mitmed riigid ja tugevamad ettevõtted nägid võimalust ja nautisid laenu võttes, et neile maksti intressi privileegi eest neile raha anda.

Säästjad kaebasid, et neid röövitakse päise päeva ajal. 2020. aasta lõpus oli 75 protsenti euroala võlast negatiivse intressiga. See tähendab, et 6,7 triljoni euro ulatuses võlakirjadel oli negatiivne võlaintress.

Hampden-Turner, kes oli kümmekond aastat tagasi tööl Citibankis, tegutseb nüüd FTSE Russellis võlakirjadirektorina. Ta näeb, et laenuintressid on kerkinud taas nullist kõrgemale. Tema nooremad kolleegid peavad alles harjuma mõttega, et võlakirjadel on positiivne intressimäär, kirjutab Reuters.

«Nüüd on meil terve põlvkond võlakirjakauplejaid, kes pole näinud midagi peale negatiivsete intressitasemete,» lausus ta. «Järsku muutub kõik.»

Rahaturg viitab, et aasta lõpus loobub Euroopa Keskpank negatiivsest intressimäärast. Traderwebi platvormi andmetel on praegu vaid vähem kui kolmandik euroala võlast negatiivse võlaintressiga. Deutsche Banki hindas, et võrreldes 2015. aasta detsembriga, kui üleilmselt oli negatiivse intressiga võlga vähem kui kolm triljonit dollarit, kasvas see tippajaks 2020. aastal enam kui 18 triljoni dollarini.

Saksamaa 10-aastase võlakirja intress keeras jaanuaris esmakordselt alates 2019. aastast kõrgemale nullist ja on praegu 0,6 protsenti. 2-aastase võlaintress pöördus sellel nädalal esmakordselt alates 2014. aastast positiivseks.

Ka Šveits ja Jaapan eksperimenteerisid alates 2015. aastast negatiivsete intressitasemetega ja kukkusid läbi sellel teel inflatsiooni ja majanduskasvu elavdamisega.

Nüüd süüdistatakse keskpanku, et nad motiveerisid tohutult laenama ja puhusid suuremaks kinnisvara- ja aktsiamulli. Lisaks on nad pakkunud halbu uudiseid pensionifondidele ja kindlustusseltsidele, kes on kasutanud jooksvaid võlakirjatootluseid tulevaste kohustuste hindamisel. Kuna «turvalistes» valitsuse võlakirjades ei teeninud mitte midagi, suurendasid pensionifondid varasid ebalikviidsetes varades.

Pankadele tähendasid negatiivsed intressimäärad puhasintressimarginaali kadu. Seetõttu on 2014. aastast euroala pangaaktsiad kukkunud 40 protsenti. Positiivsete võlaintresside aeg võib tuua raha ära kõrge riskantsuse ja tootlusega võlakirjadest.

Kuigi intressitasemed peaksid tõusma, jääksid need prognooside kohaselt ajalooliselt ülimadalale tasemele. Euroalal oodatakse intressitaseme tipuks ühte protsenti ning Jaapanis ja Šveitsis pole oodata intressimäärade tõstmist.

Märksõnad
Tagasi üles