INTERVJUU ⟩ LHV värske investeerimisjuht: mulle meeldivad aktsiad, mida võiks hoida kogu elu

Andes Suimets alustas Swedbankis pika karjääri järel tegevust LHVs Foto: Sander Ilvest, Postimees

15 aastat Swedbankis aktsiaturgude valdkonda juhtinud Andres Suimets asus esmaspäeval juhtima LHV investeerimisteenuste osakonda. Investeerimisteenused muutuvad ja ka investori jaoks on saabumas teistsugused olud, rääkis ta.

Kuidas investeerimisteenused muutuvad?

Eestis on investorite arv kiiresti kasvanud. Tundub, et isegi kui turgudel tuleb suurem langus ja investorite arv vahepeal nii kiiresti ei kasva või väheneb, siis usun, et kümne aasta pärast on ikka investoreid praegusest rohkem. Tähtis on tuua inimesed investeerimise juurde ja näidata, et investeerimine on lihtne. Vaadates kuni 20 aastat tagasi, siis tundub, et investoritele on tihti antud korraga liiga palju informatsiooni, mis võib algajaid investoreid ära ehmatada. Investeerimine võib ka olla lõputult keeruline, kuid edukast investeerimisest palju tähtsam on raha säästmine. Kui sa ei taha üldse ettevõtete kohta lugeda ega analüüsida, siis ka selleks on lahendus, mis võimaldab edukalt investeerida. Nii et investeerimisteenuste pakkumisel saab aina määravamaks investeerimise lihtsustamine, aga ka uute teenuste ja varaklasside pakkumine, LHVs pean näiteks silma peal hoidma ka krüptomaailma arengutel.

Kuidas te ise investorina oma raha investeerite?

Minu tegevus investorina on viimase paari aastaga päris palju muutunud. Minu strateegia oli pikalt passiivne ja kaitsev. Viimastel aastatel olen rohkem tegelenud üksikaktsiate valimisega. Olen aina rohkem läinud väärtusinvesteerimise usku ja otsinud aktsiaid, mille osas tunnen ostmise ajal, et ma võiksin neid hoida eluaeg.

Millest koosneb investeerimisportfell?

Osa on passiivsetes investeeringutes ehk ETFides. Ma loen ka kolmandat sammast oma investeerimisportfelli osaks. Inimesed seostavad liigselt kolmandat sammast pensioniga, kuid see on tegelikult hästi hajutatud rahapaigutus, millel on tulumaksusoodustus. Ülejäänud portfell on jaotunud varaklassipõhiselt, oman näiteks LHV võlakirju Tallinna börsilt ja kulla ETFi ning siis väikest arvu üksikaktsiaid, nagu näiteks Berkshire Hathaway.

Mille järgi valite aktsiaid?

Kõige raskem on leida ideid. Jälgin uudistevoogu ja suhtlen teiste investoritega, hea infoallikas, mida kõigile soovitan, on superinvestorite aruanded. Lisaks jälgin konkreetseid väärtusinvestoreid.

Sageli küsin endalt investorina, kas see tehing on ikka vajalik. Kui sa just ei ole elukutseline kaupleja, siis liigne aktiivsus sageli pärsib tootlust ja seega püüan ise mitte seda viga teha.

Kuidas investeerimine areneb?

Investeerimisteenuste osas on tulemas muutused, mida me pole kaua näinud. Konkurents kasvab ning kõik turuosalised pingutavad selle nimel, et tuua turule uusi lahendusi, mis kõnetavad eelkõige tavainvestorit, muutes investeerimiskogemuse lihtsamaks ja intuitiivsemaks. Kindlasti mängivad tehnoloogilised lahendused aina suuremat rolli ka investeerimisteenuste arenemisel, aga seda mitte ainult teenuse pakkujate tasemel, vaid ka börside ja depositooriumite poolel. Euroopas on fragmenteeritus väga kõrge, mis muudab kogu süsteemi kalliks, seal on palju arenemisruumi – aktsiatehingud võiksid kiiremini arvelduda kui kaks päeva ja börside lahtiolekuajad pikeneda. Kunagi oli Tallinna börs kauplemiseks avatud kell 10–14 ja sellest piisas. Praegu on börs lahti kell 10–16, aga kas börsid peavad üldse kinni minema?

Kuidas mõjutavad investeerimist tõusvad intressimäärad, mida pole kaua nähtud?

USA keskpank on pikalt rääkinud, et inflatsioon on ajutine, siis nüüd on intressitõstmisega maha jäädud. Selline oht oli kogu aeg üleval. Kui reageerida liiga hilja, siis peab kiiremini intressimäärasid tõstma. Eks me näe, kuidas see lõpuks finantsturge ja reaalmajandust mõjutab. Kas kõik investorid, kodumajapidamised ja ettevõtted on valmis tõusvateks intressimääradeks, selles ma pole kindel. USA on eest ära minemas, Euroopas oleme veel sellest kaugel. Natuke on turgudel olnud ka hirmu, varem oli ainult ahnus.

Meie investorkogukonda vaadates on hea meel tõdeda, et teadlikkust on palju rohkem. Uued turule tulevad investorid kindlasti alles saavad oma esimesed vitsad kätte. Hea, kui sellest õpitakse. Teadlikud investorid mõistavad, et kunagi tuleb ka börsilangus ja et see on turgude tavaline osa. See pole ainult kuiv teooria. Aktsiainvestorid peavad olema valmis 30–40-protsendisteks langusteks. Kui selle mõttega ei suudeta harjuda, siis pole aktsiad õige koht, kuhu raha panna. Tõusev turg on investoreid kaua hellitanud.

Koroonaaeg näitas, et kiirele kukkumisele järgnes kiire tõus. Investorid olid pigem ostupoolel ja ostsid võibolla natuke naiivselt aktsiaid veendumuses, et kui aktsia on mitukümmend protsenti langenud, et see siis on soodsam. Aga kuu aja jooksul toimus kiire tõus ja investoritel oli õigus. Lisaks lihtsusele on tähtis pikaajalise vaate olemasolu. Väga kiiresti on olnud võimalus kõvasti kasumit teenida. Investeerimine on pikaajaline mäng, tuleb olla valmis, et börsid ei tõuse kogu aeg.

Kas kõrge inflatsiooni ajal on pankade allutatud võlakohustused ikka hea investeering?

Võlakirjadel on välja kujunenud negatiivne reaaltootlus. Küsimus on selles, kui kaua on inflatsioon nii kõrge. Kui sul on viie- või kümneaastane võlakiri, kas peaksid iga kuu inflatsiooni vaatama? Eks ta häiriv on ikka. Ka kõrge inflatsiooni ajal tasub investeerida ettevõtete aktsiatesse, kes suudavad ise toodete-teenuste hinda määrata.

Kas euroalal intressimäärade kunagi saabuva tõusu korral võivad investeerimishoiused tagasi tulla?

Investeerimishoiuse surm oli põhjustatud eelkõige seetõttu, et polnud intressi, mille eest optsiooni osta ja toode mõistlikel tingimustel kokku panna. Läänes on investeerimishoiustel ja struktureeritud võlakirjadel oma koht, kui ei taha päris aktsiariski võtta ja tavahoiusel raha hoida. Mul on sellesse usku. Kui intressimäärad tõusevad, siis võib sellele tootele mõelda.

Kas institutsionaalsete investorite puudus Tallinna börsil on halb?

Kaua püsis selline arvamus, et välismaiste institutsionaalsete investorite, nagu fondide kohalolek on oluline. Kui oleks rohkem suurettevõtteid börsil, siis oleks neid siin rohkem. Tegelikult päästis Tallinna börsi väikeinvestorite arvu jõuline kasv. Samuti börsile ja alternatiivturule tulevad ettevõtted, kelle börsile jõudmise tegid võimalikuks just peamiselt väikeinvestorid. Tahaks juurde rohkem keskmise suurusega ja suurettevõtteid. Kaua oodatud institutsionaalsete investorite lisandumine Tallinna börsile oleks ka positiivne areng, aga meie kohalik turg on näidanud, et saab areneda ka ilma selleta.

Kas alternatiivturu õitseng on hea?

Seni kuni investor saab aru, et börs ja alternatiivturg on erinevad, on hästi. Investorid peavad endale selgeks tegema ettevõtte ärimudeli ja riskiastme. Kõiki alternatiivturu ettevõtteid ei pruugi viie aasta pärast alles olla. Lõpuks vastutab investor ise oma raha eest. See idee, et osalen igal IPO-l ja müün kauplemise alguses kohe aktsiad maha, ei pruugi kaua kasumlikult töötada. Tegemist pole investeerimisega, vaid spekuleerimisega.