USA intressitõus jäi turgudel tähelepanuta

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Föderaalreserv jälgib hoolega inflatsiooni trende.
Föderaalreserv jälgib hoolega inflatsiooni trende. Foto: Romet Kreek

USA Föderaalreserv tõstis märtsis intressimäära 0,5 protsendini, kuid selle mõju väärtpaberiturgudele jäi väheseks, hindas Luminori Eesti privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.

Kalle Kose sõnul pani USA keskpanga intressitõus müügisurve alla võlakirjad, kuna on aina suurenev tõenäosus, et keskpank tõstab sel aastal korduvalt intressimäärasid ja võib bilansimahtu vähendada. «USA Föderaalreservi esimees Powell väljendas muret inflatsiooni pärast ja teatas, et keskpank on valmis kiire hinnatõusu kontrollimiseks andma endast kõik. See andis turuosalistele märku, et varsti võidakse intressimäärasid tõsta veelgi agressiivsemalt kui eelmisel kuul,» selgitas Kose. Tegu oli USA keskpanga esimese intressitõusuga alates 2018. aastast.

Kose sõnul mõjutasid märtsi liikumisi väärtpaberiturgudel ka Hiina sammud, mis üritavad leevendada finantsturgudel valitsevaid pingeid. «Hiina kavandab uute poliitikameetmete kasutuselevõttu, et käsitleda kinnisvaraarendajate riske, viia suurte internetiettevõtete tegevuses sisse korrektiivid ja toetada väärtpaberite noteerimist välismaal,» rääkis Kose.

Luminori privaatpanganduse varahalduri sõnul olid enne nendest meetmetest teatamist turuosalised pigem valmis müüma USA börsil noteeritud Hiina IT-ettevõtete aktsiaid, kartes edasisi regulatiivseid surveavaldusi ja sanktsioonide kehtestamise suurenenud riski juhul, kui Hiina peaks pakkuma Venemaale seoses Ukrainas toimuvaga abi. Näiteks oli ühe suurima Hiina IT-ettevõtte Alibaba Holdingsi aktsiahind langenud võrreldes 2020. aasta kõrgpunktiga ligikaudu 75 protsenti ning Tencenti aktsiahind kukkus üle 60 protsendi, enne kui see märtsis suurel määral taastus.

Kose nentis, et mure üleilmsete tarneahelate pärast süvenes, kui Hiina oli sunnitud kasvavate koroonajuhtumite tõttu teatama uutest liikumispiirangutest suurimates linnades. «Sissetung Ukrainasse ning uus koroonalaine ja selle mõju tarneahelatele tekitasid toormeturgudel kaose ning mõjutasid tervet maailma,» märkis ta.

Eelkõige tõusis nikli hind järsult ning Londoni metallibörs peatas kauplemise nädalaks ajaks ja tühistas miljardite dollarite väärtuses tehinguid. Nikli hind tõusis 8. märtsil rekordtasemeni – 101 365 USA dollarit tonni eest –, mistõttu oli Londoni metallibörs sunnitud oma tagatisfondi kahekordistama. Börs sattus oma teguviisi tõttu niklikriisi lahendamisel raevuka kriitikatule alla ning kauplejad tunnetavad veel järjekordse järsu hinnatõusu ohtu, sest turul on siiani suuri lühikesi positsioone.

Kose hinnangul on lähiajal turgudel jätkumas närviline periood. Lisaks Ukraina sündmustele on investorite meeleolud suurel määral USA rahapoliitika kujundada. Seda on omakorda märkimisväärselt mõjutamas inflatsioon. Aktsiaturgude väljavaadete osas jääb ta ettevaatlikult optimistlikuks, kuna maailmamajanduse kasv püsib ootuste kohaselt järgneva aasta jooksul siiski positiivne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles