Baltikal on vaja aktsiakapitali: millised on valikud?

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Baltika Group juhatuse esimees Flavio Perini
Baltika Group juhatuse esimees Flavio Perini Foto: Tairo Lutter/Postimees

Baltika omakapital oli esimese kvartali lõpus miljoni euroga negatiivne. Selline olukord ei saa pikalt kesta.

Et olukorda lahendada, kavatseb ettevõte kaasata värsket kapitali.

Aktsionäride üldkoosolek on kavandatud vahetult enne jaanipäeva, mistõttu on vähetõenäoline, et sinna koguneks aktsionäre. Ja tegelikult - kas nende häält on üldse vaja kuulata, kuna ligi 90 protsenti aktsiatest kuulub ühele omanikule KJK fondile? Viisakas oleks kuulata.

«Rohkem kui aktsionäride muretu elu ja jaanipäevaks valmistumise asemel tunnen ma praeguses järgus muret Baltika äri pärast,» ütles Baltika juht Flavio Perini aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva valiku kohta. «Aktsionäride üldkoosolekuks dokumentide ettevalmistamiseks kulub oodatust rohkem aega.»

Kahjuks ei õnnestunud temalt saada ühtegi sisuliselt vastust, kuidas ja millistel tingimustel plaanitakse aktsiapakkumist. Ta märkis, et 22. juunil on kogu informatsioon avalik.

Laias plaanis on Baltikal kaks teed. Esimene: pakkuda kõigile huvilistele võimalust märkida Baltika aktsiat. Tõenäoliselt tuleb märkimisväärne kapitalikaasamine, kuna ettevõttel on jätkuvalt suur, kuigi vähenenud, kahjum. Kui senised aktsionärid aktsiaid ei märgi, siis lahustatakse nende osalus lihtsalt ära.

Teine võimalus on anda aktsiapakkumisel eelisõigus Baltika senistele aktsionäridele. Kui huvi on suur, saaksid nemad oma osaluse märkides säilitada. Kui huvi on vähene, ei saa ettevõte soovitud mahus kapitali.

On ka kolmas, kuigi jaeinvestorite jaoks halvem võimalus, et KJK fondid saavad mingisuguse eelise teiste aktsionäride ees suunatud aktsiapakkumisega, mida saab ainult KJK märkida. Sellisel juhul tõmmataks väikeinvestoritele lihtsalt müts kõrvuni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles