Norra naftafond: suurfirmade erakordne ahnus läheb aktsionäridele kalliks maksma

Erkki Erilaid
Copy
Norra keskpanga hoone, naftafond tegutseb keskpanga haldusalas.
Norra keskpanga hoone, naftafond tegutseb keskpanga haldusalas. Foto: Gwladys Fouche

Maailma suurim riiklik investeerimisfond süüdistab suurettevõtteid enneolematus ahnuses ning juhtide ületasustamises ja seda ajal, kui paljude ettevõtete majandustulemustes pole midagi erakordset.

Norra naftafond teatas, et hakkab kõige jultunumatele juhtumitele vastu ning on juba vaidlustanud Apple'i, IBMi ja General Electricu pakutud juhtkonna motivatsioonipaketid firmade aastakoosolekutel.

Naftafondi tegevjuht Nicolai Tangen ütles intervjuus ajalehele Financial Times, et meetmed on suunatud eelkõige suurtele tasupakettidele, mis ei olnud juhtkonna tegevuse tulemustega põhjendatud või mis olid läbipaistmatud.

«Ettevõtete ahnus on jõudmas enneolematule tasemele ja see muutub aktsionäridele tõeliselt kulukaks, eriti, mis puudutab aktsiatega premeerimisest tulenevat lahjendusefekti,» ütles Tangen.

Lahjendusefekt tähendab, et aktsionäri suhtelise osaluse väärtus väheneb aktsiate arvu kasvades. Seda näiteks siis, kui juhtkonda premeeritakse aktsiaoptsioonidega. Lahjendusefekti neutraliseerimiseks võib ettevõte osta või tühistada oma aktsiaid. Mõlemal juhul tuleb ostudel kasutada tavaolukorras jaotatavaid vahendeid, mida oleks saanud omanikele dividendidena välja jagada.

Norra naftafondi investeerimisportfelli väärtus on 1,2 triljonit dollarit ja fondile kuulub umbes 1,5 protsenti kõigist maailma börsil kaubeldavatest ettevõtetest, mille seas on olnud ka mitmed Tallinna börsil kaubeldavate ettevõtete väärtpaberid.

Naftafond on juba kevadistel üldkoosolekutel hääletanud vähemasti Apple’i, IBMi, Inteli, GE ja Harley-Davidsoni preemiapakettide vastu.

Fondi ühe juhi, Carine Smith Ihenachi, sõnul on tähelepanu pööratud eelkõige USAle, kus juhtimistasud on eriti võimsalt paisunud.

Juhtimistasude andmeid analüüsiva ISS Corporate Solutionsi andmetel oli S&P 500 ettevõtete keskmine tegevjuhi tasu eelmisel aastal rekordilised 14,4 miljonit dollarit, võrreldes 2020. aasta 13,2 miljoni dollariga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles