LHV hoiatab: te alles hakkate sõja mõju nägema! (2)

BNS
Copy
Pilt on illustratiivne
Pilt on illustratiivne Foto: Eero Vabamägi/Postimees

LHV majandusanalüütikute hinnangul hakkab Ukraina sõda alles eesootavatel kuudel meie jaoks tegelikku mõju avaldama.

LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul ei tule märtsis alanud sanktsioonid ja neist lähtuvad võimalikud tarneprobleemid esimese kvartali majandusnäitajates veel väga tugevalt esile, kuid järgmistes kvartalites peaks sõja mõjud tugevamini ilmnema, sest rakendub järjest rohkem sanktsioone ning energiahinnad ei paista veel niipea langevat.

Statistikaameti teatel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,3 protsenti, kusjuures jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot. Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,1 protsenti ja võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga kasvas 4,7 protsenti.

«Kuigi mõned hiljutised majanduskasvu prognoosid on muutnud inimesed ettevaatlikuks oli arvata, et esimeses kvartalis suuri murekohti vähemalt statistikas välja ei paista,» ütles Aab BNS-ile, lisades, et kummardus tuleb teha info ja side tegevusalale, kus mõne kuuga suudeti lisandväärtust kasvatada 8 protsendi võrra. «Peamiselt IT-teenustele tuginev sektor andis 45 protsenti kogu esimese kvartali majanduskasvust ning sektori osakaal Eesti majanduses jõudis 10 protsendini,» tõi ta välja.

Varem avaldatud kuiste näitajate põhjal oleks Aab oodanud tugevamat lisandväärtuse kasvu ka ehitus- ja kaubandussektoris, kus ärimahud suurenesid aastavõrdluses üle 10 protsendi. «Paraku ilmneb SKP statistikast, et loodud lisandväärtus nendes valdkondades aasta alguses hoopiski kahanes. Mõnevõrra vastuolulised signaalid, kuid kuna metoodika vastavate arvestuste tegemiseks on erinev, siis on selliseid olukordi ka varem ette tulnud,» märkis ta.

Veider tundub analüütiku sõnul ka energiatootmise negatiivne panus majanduskasvu olukorras, kus hinnad on tõusnud taevasse ja igasugune tootmisviis muutunud taas vastuvõetavaks ja kasumlikuks. «Paraku on hinnatõus suurendanud ka energiasektoris nii müügi- kui tootmishindasid, mis mõjub lisandväärtusele negatiivselt. Lisaks oli tänavu esimeses kvartalis ilm soojem kui aasta tagasi, mistõttu oli soojusjaamades ka tootmismaht mullusest 13 protsenti väiksem,» nentis Aab.

Samuti ei tule näitajates veel väga tugevalt esile sanktsioonid. «Kõik kehtestatud sanktsioonid ei hakanud koheselt kehtima ja ettevõtted otsisid võimalusi kehtivad tarnelepingud siiski lõpuni viia. Mitme kaubarühma puhul on olnud märgata impordi tavapärasest suuremat kasvu ehk ilmselt on püütud ka tulevikku vaadates oma varusid lisanduvalt täiendada seni kuni alternatiividega võrreldes odavam Venemaa kaup veel liikvel on. Ka SKP statistikast paistab välja, et varud suurenesid esimeses kvartalis märkimisväärselt,» osutas ta.

Eesti tarbijad on Aabi hinnangul viimase aasta raskustele hästi vastu pidanud. «Pensionireformi kaudu vabanenud rahad on tugevdanud inimeste vastupanuvõimet kiirele hinnatõusule ning aidanud sisetarbimisel püsida endiselt kasvutrendis. Esimeses kvartalis kasvas jaemüügi maht 10 protsenti ja eratarbimine 8 protsenti. Seda olukorras, kus inflatsioon ligines 13 protsendile,» mäkis analüütik.

Nüüdseks on hinnakasv veelgi kiirenenud ning värskelt avaldatud esmase hinnangu kohaselt kallines maikuus tarbijakorv aastases võrdluses 20 protsenti ning võrreldes aprilliga oli hinnatõus veidi alla 2 protsendi. «Esimese kvartali näitajate ning ka hilisemate kuiste indikaatorite põhjal püsib lootus, et peame ka sellele hinnatõusule vastu. Õnneks ootavad ees soojemad kuud, mil kallinenud küttekulude mõju rahakotile jääb tagasihoidlikumaks. Uus reaalsus koidab tõenäoliselt sügisel, kuid sinnani on veel mõned kuud minna ja selle aja jooksul võib väga palju juhtuda,» võttis Aab kokku.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles