R, 19.08.2022

Balti börsile tahab tulla imenumbritega aktsia

Liina Laks
, majandusajakirjanik
Balti börsile tahab tulla imenumbritega aktsia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sendid.
Sendid. Foto: Lennart Rikk

Läti pensionikogujatele indeksitesse investeerimist pakkuv Indexo tahab börsile tulla ja noolib selleks eestlaste raha. Kas asi on seda väärt?

Cleveroni varjus tahab börsile tulla Läti firma Indexo. Kuigi mis niiväga Läti – omanike ja juhtide ringis leidub vägagi tuntud eestlasi. Teiste seas näiteks Tuleva kaaslooja Henrik Karmo, kes on Indexo juhtkonnas, kirjastusärist tuttava Ain Lausmaa, Põhjala pruulikojast Enn Pareli ning OttoTamme.

Firmal on aktsiaid praegu 3 miljonit, IPO käigus suurendatakse aktsiate arvu 3,57 miljonini.

Ärilise poole pealt ollakse aga veel üsna alguses: näiteks 2021. majandusaastal suudeti potentsiaalsetelt pensionikogujatelt saada 1,6 miljonit eurot – samas suurusjärgus administratiivkuludega, mis indeksfondi puhul võtab kukalt kratsima: indeksitesse investeerimine on üsna automatiseeritud tegevus ning reeglina pole ettevõttes vaja üleliia palju rahvast seda protsessi haldama. Tänu maksuefektile jäädi aga napilt 9000 euroga plussi.

Aktsiat saab märkida hinnaga 14 eurot tükk, mis praeguste näitajate pealt tundub krõbedavõitu. Kui võtta aluseks mullune kasum ja tulevane aktsiate arv, siis saavad investorid väärtpaberi kätte muinasjutulise P/E suhtega, millesarnast isegi meie börsidel iga päev ei näe: 5600 (kasum aktsia kohta oli 2021. aasta andmete järgi 0,0025 senti). Kokku tahab firma seega kaasata 7,5 miljonit eurot.

Ettevõte tegutseb praegu Lätis ilma vajaliku krediitilitsentsita, aga prospektis lubatakse, et see ei ole probleem: kui ettevõte seda 2 aasta jooksul hankida ei suuda, siis ostetakse aktsiad investoritelt tagasi.

Indexo pakub prospekti järgi järgmiseid fonde:

1) Jauda 16-50 varade maht on 321 miljonit eurot, klientide arv üle 46 000

2) Izaugsme 45-57: varade maht 120 miljonit eurot

3) Konservativais 55+: varade maht 23 miljonit eurot

Ettevõtte plaan on, et kui praegu valitsevad nad umbes 7% Läti pensioniturust, siis 2027. aastaks on nende käes 20%.

Märksõnad
Tagasi üles