Kuhu kadus Tallinna Kaubamaja grupi kasv? Asi pole Lidlis

Selver Foto: Mihkel Maripuu

Kui veel kogu esimesel poolaastal ulatus Tallinna Kaubamaja grupi käibekasv 3,5 protsendini, siis teises kvartalis oli kasv vaid 2,8 protsenti.

Grupi käive ulatus teises kvartalis 213 miljoni euroni.

Selverite kasv oli 1,8 protsenti ja käibenumbriks kujunes 143,8 miljonit eurot. Kaubamajad kasvatasid käivet 28,7 protsendi võrra 26,8 miljoni euroni.

Turvasegmendi käive kasvas 2,2 miljonilt eurot 2,3 miljoni euroni. Kinnisvara käive kasvas 2,8 protsenti, 1,5 miljoni euroni. Ainsana vähenes autokaubanduse käive, mis taandus 7,6 protsendi võrra 38,6 miljoni euroni.

Teise kvartalis võrdsustus Selverite ja autokaubanduse maksueelne kasum, mis oli mõlemal 3,1 miljon eurot. Supermarketitel vähenes see 35,7 protsenti ja autokaubandusel kasvas 44 protsenti. Suurim kasumikasv oli kaubamajadel (61,9 protsenti), kes teenisid 2,2 miljon eurot. Kinnisvarasegmendi kasum kasvas 14,7 protsenti, 2,8 miljoni euroni.

Kokku kasvas maksueelne kasum 7,7 protsenti, 10,7 miljoni euroni.

Supermarketite segmendi müügitulu kasvu pidurdas II kvartalis ehmatavast hinnakasvust tingitud klientide ostukäitumise muutus, teatas ettevõte börsile.

Tarneraskustega maadlevas grupi autokaubanduse segmendis müük veidi langes. Kvartali lõpus oli lisaks tarneprobleemidele tunda ka autoturu üldist jahenemist. Grupi kulubaasi mõjutasid tormiliselt kasvanud hindadega kütuse- ja elektrikulud ning hinnakasvu survel kasvanud palgakulud. Vastukaaluks suutis grupp hoida tugevat müügimarginaali, mille suurim toetus tuli autosegmendist, kus autode piiratud saadavus võimaldas rakendada kasumlikumat hinnakujundust.

Hoogustunud inflatsioonist mõjutatuna pöördus toidukaupade mahuline müük teises kvartalis langusesse. Paljude kaupade ja teenuste hinnad on maailmaturul kasvanud ning nende kandumist jaemüügi lõpphindadesse on jaekaubandusel võimatu vältida, teatas Kaubamaja.

Mitmetele Vene või Ukraina päritolu toodetele on tulnud leida alternatiivsed tooted, mille hinnatase on mõnevõrra kallim. Hindade kasv on tingitud suuresti elektri, gaasi ja kütuse kallinemisest, mis on oluliselt kasvatanud ettevõttete tegevuskulusid, mis omakorda kanduvad paratamatult edasi kõikide toodete ning teenuste lõpphindadesse, olenemata tegevusalast.

Käesoleva aasta I kvartalis Eesti turule 8 kauplusega sisenenud Lidli kaupluste kett ei ole Selveri kaupluste müügitulemustele olulist mõju avaldanud. Hinnasurvele vastukaaluks on Selver teinud tegevusi efektiivsuse kasvatamiseks.