L, 3.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Euribor läks lendu ja on 10 aasta kõrgeim

BNS
Euribor läks lendu ja on 10 aasta kõrgeim
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Euribor tõusis järsult
Euribor tõusis järsult Foto: Reuters/ScanPix

Kuue kuu Euribor tõusis kolmapäeval teisipäevaga võrreldes 0,101 protsendipunkti 0,635 protsendini.

Pankadevahelise rahaturu intressinäitaja Euribor on seotud Euroopa Keskpanga (ECB) baasintressidega.

ECB otsustas 9. juunil rahapoliitika nõukogu istungil jätta intressimäärad muutmata, kuid kinnitas, et tõstab neid juulis 0,25 protsendi võrra, lõpetades samal ajal ka varaostuprogrammi.

Keskpank nentis, et kiire inflatsioon on suur katsumus ja rahapoliitika nõukogu annab endast kõik, et tuua see keskpikas plaanis tagasi kaheprotsendise eesmärgi juurde.

Mais kiirenes inflatsioon energia- ja toiduhindade kallinemise tõttu taas märkimisväärselt. Keskpank märkis, et inflatsioonisurve on laienenud ja muutunud intensiivsemaks; jõudsat kasvu näitavad paljude kaupade ja teenuste hinnad.

Prognoosi kohaselt püsib inflatsioon ebasoovitavalt kiire veel mõnda aega, kuid energiakulude alandamine, pandeemiaga seotud tarnehäirete lõdvendamine ning rahapoliitika normaliseerimine peaks kallinemist ohjeldama.

Keskpanga ennustuse kohaselt kiireneb euroala inflatsioon 2022. aastal 6,8 protsendini, kuid taandub 2023. aastal 3,5 protsendini ja 2024. aastal 2,1 protsendini. Kui välja jätta energia- ja toiduhinnad, peaks inflatsiooniks kujunema tänavu 3,3 protsenti, järgmisel aastal 2,8 protsenti ja ülejärgmisel 2,3 protsenti.

Nõukogu toonitas, et Venemaa õigustamatu agressioon Ukrainas rõhub majandust nii Euroopas kui mujal. Konflikt häirib kaubandust, viies materjalide nappuseni, ja panustab kõrgetesse energia- ja toormehindadesse. Need asjaolud rusuvad kindlustunnet ja pärsivad kasvu, eriti lühiajalises plaanis. Majandusel on aga siiski täidetud tingimused kasvu taastumiseks, sealhulgas piirangumeetmete kadumine, tugev tööturg, eelarveline tugi ja pandeemia ajal kogunenud säästud, märkis keskpank.

Euroala sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvab ECB prognoosi kohaselt tänavu 2,8 protsenti, 2023. aastal 2,1 protsenti ja 2024. aastal samuti 2,1 protsentil. Märtsikuus prognoosituga võrreldes on tänavust kasvuväljavaadet märkimisväärselt langetatud, järgneva kahe aasta oma aga tõstetud.

Rahapoliitika nõukogu otsustas lõpetada varaostuprogrammi APP 1. juulist 2022. ECB kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast baasintressimäärade tõstmist, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

ECB nõukogu kavatseb reinvesteerida erakorralise varaostukava PEPP raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Pandeemiast tuleneva turu killustumise korral on PEPP-i reinvesteeringuid võimalik igal ajal paindlikult kohandada nii ajaliselt, varaklasside kui jurisdiktsioonide mõõtmes. Sealhulgas on võimalik soetada täiendavaid Kreeka riigivõlakirju, et vältida ECB rahanduspoliitika toime takistusi Kreeka majanduses ajal, mil see taastub veel pandeemia tagajärgedest. PEPP-i varaoste on võimalik ka vajadusel taasalustada vastumõjuna pandeemiast tulenevatele negatiivsetele šokkidele.

ECB nõukogu analüüsis põhjalikult tingimusi, mis peavad vastavalt nõukogu juhistele olema täidetud enne intressimäärade tõstmist. Analüüsi tulemusel järeldati, et need tingimused on täidetud.

Sellest lähtuvalt kavatseb ECB nõukogu tõsta intressimäärasid juulikuusel rahapoliitika nõukogu istungil 25 baaspunkti võrra. Seni jääb püsivõimaluse intressimääraks -0,50 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraks 0,00 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimääraks 0,25 protsenti.

ECB nõukogu teatel tõstetakse intressimäärasid taas septembris ja tõstmise määr sõltub inflatsiooni väljavaatest keskpikas plaanis. Kui väljavaade püsib endine või halveneb, on septembrikuusel kohtumisel kohane järsem tõus, teatas ECB.

Järkjärguline, kuid püsiv intressimäärade tõstmine on eelduste kohaselt asjakohane ka pärast septembrit, märkis nõukogu. Vastavalt nõukogu kaheprotsendisele inflatsioonieesmärgile, sõltub tempo, mil nõukogu oma rahapoliitikat kohandab, laekuvatest andmetest ja hinnangust inflatsiooni arengule keskpikas plaanis.

ECB nõukogu jätkab ka pankade rahastusvõimaluste jälgimist ja tagab, et pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide programmi TLTRO-III tegevuste lõppemine ei takista ECB rahanduspoliitika sujumist. Nõukogu hindab regulaarselt ka kuidas sihitud laenuprogrammid ECB poliitika täideviimisesse panustavad.

TLTRO-III raames kehtivad eritingimused lõppevad 23. juunil 2022.

ECB rõhutas ühtlasi, et on valmis kohandama kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni stabiliseerumine kahe protsendi juures keskpikas plaanis.

Märksõnad
Tagasi üles