L, 3.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Häirekellad helisevad ⟩ Eesti ekspordi väljavaade on kiiresti halvenemas

100% mais ja juunis Eestisse imporditud veeldatud maagaasist on Venemaa päritolu
Tõnu Mertsina
, Swedbanki peaökonomist
Eesti ekspordi väljavaade on kiiresti halvenemas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Mihkel Maripuu

Kaupade ekspordi kasv rahalises väärtuses oli juunis küll jätkuvalt tugev – Eesti päritolu kaupade eksport suurenes aastases võrdluses 21 protsenti ja koos reekspordiga 27 protsenti, kuid selle taga oli peamiselt kiire ekspordihindade tõus. Kui ekspordikäibest jätta välja hinnakasv, siis esialgsete arvestuste järgi Eesti päritolu ekspordimaht juunis vähenes. Samuti vähenes Eesti päritolu kaupade ekspordimaht selle aasta esimesel poolaastal: esimeses kvartalis suurenes, kuid teises vähenes, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Suurem väliskaubanduspuudujääk pidurdab majanduskasvu

Impordikasv jäi juunis küll koguekspordikasvule veidi alla, suurenedes aastases võrdluses 24 protsenti, kuid nii esimeses kui teises kvartalis keskmiselt oli see väljaveost tublisti suurem. Impordimaht, ehk kui impordikäibest arvestada välja impordihindade tõus, suurenes ekspordimahust kiiremini nii esimeses kui teises kvartalis. Eelmise aastaga võrreldes suurenes väliskaubanduspuudujääk jooksevhindades teises kvartalis üle kahe korra. Suurem väliskaubanduspuudujääk tähendab aga majanduskasvule tugevamat pidurit.

Kaubavahetus Venemaaga on vähenenud

Venemaale vähenes Eesti päritolu kaupade eksport juunis 23 protsenti ja sel aastal kokku on see kahanenud 22 protsendi võrra. Samuti vähenes juunis import Venemaalt. Kui saatjariigi järgi vähenes import Venemaalt juba mais, siis päritoluriigi järgi vähenes see üle pika aja alles juunis. Kuigi kaubavahetus Venemaaga on tugevasti vähenenud, aitas juunikuisele languste kaasa ka aastatagune järsk impordikasvu kiirenemine Venemaalt, mis tõstis võrdlusbaasi tavapärasest kõrgemale.

Juunis oli pool imporditud maagaasist Venemaa päritolu

Eestisse imporditud veeldatud maagaas oli nii mais kui juunis 100 protsenti Venemaa päritolu. Samas on Eestisse imporditud veeldatud maagaasi osakaal kogu maagaasi tarnetest veel võrdlemisi väike. Kui aasta esimesel neljal kuul oli gaasilises olekus imporditud maagaas keskmiselt 97 protsenti Venemaa päritolu, siis alates maikuust toimus muutus – mais oli Venemaa osakaal vaid 17 protsenti, juunis 53 protsenti.

Kui panna kokku kõik mineraalsed kütused, siis on Venemaalt pärit impordi osakaal vähenenud üsna tagasihoidlikult – juunis oli see 30 protsenti, esimeses kvartalis keskmiselt aga 40 protsenti. Vaatamata sellele, et mais selle kaubagrupi import Venemaalt järsult aeglustus ja juunis langusesse läks. Puidu ja puittoodete impordi osakaal Venemaalt on aga isegi suurenenud.

Küll on aga teinud suure kukkumise Venemaa päritolu väetiste impordi osakaal. Kui eelmisel aastal tuli imporditud väetistest Eestisse 60 protsenti Venemaalt, siis mais oli Venemaalt väetiste import väga tagasihoidlik ja juunis oli Venemaa osakaal vaid 9 protsenti. Tõsi küll, suur osa väetiste ekspordist on Eestist veetud edasi teistesse riikidesse.

Nõudlus on veelgi nõrgemas

Euroala, kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist, majandussektorite kindlustunne on viimastel kuudel kiiresti halvenenud ja ostujuhtideindeks näitab, et juulis liikus kogu euroala majandus langusesse. Eesti tööstusettevõtete eksporditellimused on küll vähenenud, kuid see on toimunud väga kõrgelt tasemelt ja ettevõtete hinnangud olid juulis umbes samad nagu 2017. aasta suvel.

Halvenenud on ka ettevõtete lähikuude ekspordiootused, kuid ka need on praegu 2018. aasta sügise tasemel. Kuigi hinnakasv lubab veel ekspordikäibe suurenemist, on nõudlus veelgi nõrgenemas. Euroalal on ettevõtted kogunud väiksema nõudluse ja suurenenud ebakindluse tõttu rohkem varusid, mis omakorda vähendab nõudlust.

Häired tarneahelates näitavad küll tasapisi paranemise märke, kuid need on jätkuvalt oluliseks probleemiks tootmisel. Energiakriis mitte ainult ei vähenda nõudlust, vaid väiksem energiapakkumine piirab ka tootmist.

Märksõnad
Tagasi üles