Inflatsioon sööb raha käest: kus tasub oma sääste hoiustada?
11. august 2022, 13:58
Praegune inflatsioonimäär on tekitanud olukorra, kus pangakontol või sularahana niisama seisev raha kaotab kiiresti väärtust. Inbanki Eesti äriüksuse juhi Valdeko Kübarsepa sõnul on mõistlik vaba raha või meelerahufondi hoida pigem pangahoiusel. Miks?
Kantar Emori 2022. aasta finantskäitumise uuring näitas, et kuigi inimesed peavad säästmist ja sääste varasemast olulisemaks, eelistatakse raha kogumise ja paigutamise viisidena endiselt peamiselt arvelduskontot pangas, kinnisvara, pensionisambaid ja sularaha.
Uuringu kohaselt hoiab suisa 76 protsenti kõikidest leibkondadest oma sääste arvelduskontol ning 50 protsenti leibkondadest hoiustab sääste sularahana. Vähem eelistatakse investeerimis- ja tähtajalisi hoiuseid.
Pangahoius teenib intressitulu
«Kuigi tänane inflatsioonimäär on hoiuse intressist suurem, tasub oma sääste või meelerahufondi ikkagi pangahoiusel hoida, sest sealt koguneb intressitulu, mida raha tavalisel arvelduskontol või sularahana hoides ei teeni,» nentis Inbanki Eesti äriüksuse juht Valdeko Kübarsepp.
Tema sõnul pakub tähtajaline hoius võimaluse oma sääste stabiilselt kasvatada kindla perioodi vältel. «Hoiuperiood on tavaliselt 3–60 kuud, kuid mõni teenusepakkuja võimaldab ka pikemat hoiustamise tähtaega. Intressimäärad sõltuvad eelkõige hoiustamisperioodi pikkusest – mida pikem periood, seda kõrgem intress aastas,» selgitas Kübarsepp.
Tähtajalisi hoiuseid pakuvad Eestis kõik pangad ning hoiu-laenuühistud. See-eest finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutuste ehk pankade hoiused on tagatisfondi seaduse kohaselt kuni 100 000 euro ulatuses riigi poolt tagatud.
«Tähtajalisi hoiuseid pakkuvate hoiu-laenuühistute hoiused pole seadusega kaetud ehk kui midagi peaks teenusepakkujaga juhtuma, siis võib hoiustaja kõik oma säästud kaotada,» selgitas Inbanki äriüksuse juht.
Eesti krediidiasutused, kelle hoiused tagatisfond hüvitab, on Inbank, LHV Pank, SEB Pank, Bigbank, Coop Pank, Holm Bank, Luminor Bank, Swedbank ja TBB pank.
Kübarsepp nentis, et meediasse on jõudnud juhtumeid, kus hoiu-laenuühistute pankroti tulemusena on inimesed suurtest summadest ilma jäänud. «Kuna pankade hoiused on tagatisfondi seaduse kohaselt tagatud, on see üsna riskivaba võimalus oma säästud hoiule panna, selle asemel, et seda niisama arvelduskontol või sularahana kodus hoida,» soovitas ta.
Mille järgi hoiuse teenusepakkujat valida?
Hoiuse teenusepakkuja valikul tasub arvesse võtta nii intressimäärasid, väljamaksete võimalust kui ka tagatisfondi olemasolu. Reeglina tuuakse hoiuste intressimäärad välja protsentides aasta kohta ning hoiustaja saab valida igakuiste väljamaksete või hoiuperioodi lõpus tehtava väljamakse vahel.
Kübarsepa sõnul tuleb arvestada, et hoiuse intressidelt peab maksma ka tulumaksu. «Teenitud intressilt on tulumaksu tasumist võimalik edasi lükata siis, kui hoiustamisel kasutatakse tulumaksuseaduses nimetatud investeerimiskontot. Kasutades investeerimiskontot seaduses toodud tingimustel, tuleb tulumaks tasuda alles intressisumma kasutuselevõtmisel, mitte konkreetse hoiuperioodi lõppemisel,» selgitas ta.
Hoiu-laenuühistus hoiuse loomisel tuleb tähele panna, et hoiuseid kaasatakse ainult oma liikmetelt ehk hoiuse avamiseks peab astuma ühistu liikmeks ja maksma liikmemaksu, toonitas Kübarsepp.
«Kõik on kindlasti märganud hoiu-laenuühistute reklaame, kus hoiustele pakutakse intresse oluliselt kõrgemas määras, kui pangad pakuvad. Paraku tähendab kõrgem intress ka suuremat riski – ühistu pankroti korral võib hoiustaja kaotada pea kogu oma raha,» soovitas Kübarsepp enne teenusepakkuja valimist korralikult läbi mõelda.