INVESTOR MARI ⟩ Investor Mari ei märgi Bigbanki võlakirju (1)

Investor Mari
Copy
Investor Mari 
Investor Mari Foto: Postimees

Tänavune aasta on investoritele erakordselt keeruline. Kuigi aktsiaturud langevad, siis kohalik inflatsioon muudab pea kogu rahapaigutamise enneolematult keeruliseks. Kohati näib, et nullintressiga raha kontol hoidjad on lühiajaliselt võrreldes aktsiatesse investeerijatega isegi suuremas «võidus», kaotades vaid inflatsiooni jagu raha ostujõudu.

Rahamasin Bigbank oleks ehk aktsiana huvitavam investeerimisobjekt kui võlakirjana. Põhjus on selles, et võlakirjaintressiga fikseerid ära oma inflatsioonieelse tootluse. Ükskõik kui hästi pangal läheb, ei avalda antud investeeringule mitte mingisugust mõju. Kui aga pangal läheks halvasti, saavad hoiustajad raha enne kätte kui allutatud võlakirjade omanikud. Seega heal juhul saab natuke inflatsioonieelselt võita, kuid kaotada on halval juhul võimalik palju.

Kõige suurem risk on investorile inflatsiooni kõrval hoopis Bigbanki võlakirjade eeldatav madal likviidsus: nendega lihtsalt ei kaubelda Balti börsil. Kolmapäeval tehti näiteks LHV võlakirjaga 8 tehingut, omanikku vahetas 34 võlakirja – kui kaua peaks investorina ootama, et saaks oma võlakirjad vajadusel ära müüa? Ka teiste Tallinna börsil olevate võlakirjade rahaks tegemise lihtsus ja võimalus jätavad väga soovida.

Võlakirja intressimäär 8% on kaugelt väiksem hetkeinflatsioonist, mis on 25%. Võime eeldada, et viie aasta jooksul inflatsioon langeb, kuid see on vaid eeldus.

Miks räägime 10-aastase võlakirja puhul 5-aastasest võlakirjast? Põhjus on pankade kapitali arvestuse reeglites. Viienda aasta järel muutub pankadele kapitaliarvestuses võlakirja väljas hoidmine ebasoodsaks. Lihtsam on siis need võlakirjad ennetähtaegselt lunastada ja teha uued võlakirjad. Teiste pankade praktika kinnitab seda. Seetõttu võiks 10-aastase võlakirja kohta öelda pigem 5-aastane võlakiri, mis võib kesta ka 10 aastat.

Bigbanki tervis on sarnaselt teisele pankadele Eestis väga hea. Halbade ja lootusetute laenude osakaal on väga madal, kuid ees seisab majanduskriis. Bigbanki laenude kvaliteet on sarnaselt kogu Eesti pangandusega hea.

Bigbankil on teistest pankadest erinev tegevusloogika. Tavaliselt oleneb pankade laenude pakkumine hoiuste mahust. Bigbank tegutseb teistsuguse loogika alusel, et laenunõudlus paneb paika kaasatavate hoiuste mahu. Tänu sellele on pangas pea kogu raha intressi teenimas.

Kaasaja pangandus põhineb lühiajalise hoiuse pikaajalises väljalaenamises. Erandiks pole ka Bigbank. Bigbankil on sarnaselt teiste Eestis tegutsevate pankadega ülim sõltuvus lühiajalisest rahast. Eestis Bigbank säästuhoiust ei paku, kuid sellel tootel on klientidel kolmepäevase etteteatamisega raha 41,9 protsenti kõigist hoiustest.

Teistel pankadel (välja arvatud arvelduskontot mittepakkuv Inbank) on hoiustest valdavad klientide arvelduskontode jäägid, mida võib kohe kasutada, ehk nende finantseerimine on Bigbankist kaugelt riskantsem. See on pankade käes olev odavaim raha, kuid riskina võivad kliendid seda põhjusel või teisel kohe kasutada. Laenud on välja antud pikema tähtajaga ja see võib tekitada probleeme.

Bigbanki laenuportfellis moodustavad suure osa (85 protsenti) Baltikumis välja antud laenud, kuid Eesti ja Läti hoiuste osakaal on kõigest 5%. Leedus veel hoiuseid ei võeta, kuid see on plaanis. Pank on ülisõltuv Saksamaa ja Hollandi hoiustajate vajadustest ja tujudest. Nende kahe riigi hoiustajate osa kokku 81 protsenti hoiustest.

Ei näe küll hetkel ohtu, miks see peaks juhtuma, kuid kui mingil põhjusel muutub hoiustamine ebapopulaarseks näiteks inflatsiooni tarbeks raha kulutamise või aktsiaturule paneku soovi või Bigbanki võimalike halbade uudiste tõttu, siis võib lühikese ajaga välisraha rahustamine ja asendamine olla päris keeruline ülesanne. Seni on see raha hoidnud Bigbanki hoiuste kulud madalad.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles